Rahvamuusika laager. Kõik  fotod ModeRato kogust

7. juuli hommikul alustas kandlemeisterdamist 10 täiskasvanut, kelle juhendajaks oli Mart Aardam Saaremaalt ja pillimängu õpetas Reine Niin.

8. juulil saabusid laagrisse laulupeo emotsioonidest tulvil 32 tüdrukut ja poissi ühes oma vanematega, et saada ühiselt senistele elamustele veel täiendavat lisa. Neid juhendasid tublid ja ettevõtlikud õpetajad, kes kolme ja poole päevaga suutsid Metsapoole kooli seinad panna jälle rõkkama mõnusast muusikast ja vanemate rõõmsast kaasa elamisest.

Eriliseks muudavad 9 aastat korraldatud laagri just õpetajad. Laagri meeskond ja lapsed tänavad kogu südamest õpetajaid, et nad on just sellised nagu ollakse. Laagris olid viiuliõpetaja Kristi Alas, ansambli juhendaja Marek Talts, akordioni õpetaja Eha Niglas, mandoliini juhendaja Meeli Lepik, kandle õpetaja Marie Laanisto, tantsulise liikumise juhendaja Ulla-Helin Mengel, käelise tegevuse juhendaja Maiga Tamm, plokkflöödi õpetaja Reine Niin ja lauluõpetaja Margrit Kits.

Meeli ja Marie on laagris väga erilised õpetajad, kuna nemad on sama laagri kasvandikud ja nüüd juba ise sirgunud õpetajaks. Mõlemad olid suurepärased ja lapsed kiindusid neisse hetkega.

„Olen Pärimusmuusikalaagris käinud juba peaaegu selle loomisest saati, kuid sel aastal avanes mul esimest korda võimalus proovida kätt laagriliste õpetamises,“ jutustas Meeli. Väljakutse tundus talle alguses suure ja ülejõu käivana. Alles eelmisel aastal kuulus temagi nende särasilmsete põngerjate sekka, nagu ta ise väljendas. „Kuid mida päev edasi, seda kindlamaks muutusid pillilood ja seda enam süttisid südamed. Neljapäevase laagri vältel õpetasin mandoliini pea viieteistkümnele lapsele ja noorele ning lisaks ka laagri akordioniõpetajale. Õppisime selgeks 2 pillilugu ja esinesime nendega Kabli Rannakodu välilaval ning laagri lõpukontserdil Metsapoole põhikoolis.“ Meeli rääkis, et lisaks pillimängimisele ja laulmisele käidi üheskoos ujumas, peeti kolme Neptuni seltsis merepidu, kohtuti Silver Sepp'a ning tema suguvõsalaagriga. Korjati mustikatest tühjaks kõik metsad Treimanist Metsapooleni ja osaleti võidukalt ööhäires. „Viimasel õhtul lasime üheskoos täiskuust ning tähtedest tipitud taevasse laterna, millega panime kaasa kõikide salasoovid ja rõõmusõnumid.“ Meeli sõnul jätkus kilkeid ja naeruhõiskeid hiliste õhtutundideni ning oleks olnud vale väita, et keegi ilma sõbrata jäi. „Tänavune rahvamuusikalaager jääb senistest minule meelde kui kõige kokkuhoidvam ja omanäolisim. Emotsioone võtaks kokku järgmine sentents: ek-kee, džaa!’’

Marie pidas unustamatuks kogemuseks olla merehaldjas-näkk. Selleks valmistas ta ennast ette nii vaimselt kui ka füüsiliselt, ehtides end kõrkjatega. „Meeldejääv oli kindlasti ka Silveri muusikafestival, kus saime olla otse selle keskel, kus tema eripärased ideed on tekkinud. Väga lahe on seegi, et kontserdipaik asub igal aastal erinevates kohtades.“ Samuti hindas Marie kandlemeisterdamise laagris avanenud esmakordset võimalust lastele, kes võisid nüüd ka töökotta piiluda.

Teist aastat järjest juhendas Mart Aardam kandlemeisterdamist. Viie päeva jooksul valmis kaheksa 7-keelset D-duuri väikekannelt, üks 10-keelne D-duuri väikekannel ja üks hiiukannel. „Pillide meisterdajad olid väga tublid, sest lisaks üsna tihedale meisterdamise graafikule õpiti selgeks 2 kandlelugu, mida esitati kahel kontserdil,“ kiitis Aardam.

„Paralleelselt pillide ehitamisega toimunud rahvamuusika laagriga oli mitmeid huvitavaid ettevõtmisi, millest said vastastikku osa nii pillide ehitajad kui ka vastupidiselt. Kolmel päeval kogunesid noored peale lõunasööki pooleks tunniks töötuppa, kus nägid kandle ehitamist. Rääkisin neile pilli ehitamisest ja tutvustasin erinevaid tööriistu.“ Aardam sai panustada ka mererannas toimunud sündmusele, kus noored katsusid jõudu kolme Neptuniga.

Aardam leidis, et kahe laagri samaaegne läbiviimine võib olla paras peavalu korraldajatele, kuid teeb osalejatele laagris olemise huvitavamaks ja pakub rohkem elamusi. „Loodan, et korraldajatel jätkub jõudu ja tahtmist ka järgnevatel aastatel sarnast mõtet  jätkata.“

„Kuna järgmisel aastal on tulemas laagri 10. sünnipäev, siis sooviksime kokku kutsuda kõiki vilistlasi, et tuletada meelde laagris õpitut ja anda koos  meeleolukas kontsert,“ kinnitasid ModeRato poolelt Reine Niin ja Margrit Kits. Ühtlasi tänasid nad toetajaid, kelleks olid Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp; Rahvakultuur; Teadus ja Haridusministeerium; AS Pihlakas; Pärnu Linnavalitsus.

Samal teemal: