Tartu rahu 92. aastapäeva puhul toimus pärgade asetamine Pärnus Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile ja Sindi Gümnaasiumi aulas peetud pidulikul aktusel pöörasid esinejad tähelepanu rukkilille maale ning oma kooli vilistlasele Julius Seljamaale, kes oli üks viiest Eesti poole läbirääkijaist.

Alevi kalmistu tseremoonial osalesid Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe, Lääne Kaitseringkonna ja Kaitseliidu Pärnumaa Maleva esindajad ning Pärnu õpilased.

Viimati nimetatust väärivad vast enim tunnustust Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õpilased, kes üle paarikümne kraadist külma trotsides hoidsid Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures kõrvuti kaitseliitlastega suuri sinimustvalgeid lippe. Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktori asetäitja huvitöö alal Piret Soa ütles, et nende kooli õpilased on viimastel aastatel toonud monumendi juurde pärja või lillekimbu ka Eesti Vabariigi sünnipäevaks. „Kooli direktor Margus Veri on ise väga heaks eeskujuks noorte isamaalisel kasvatamisel ja see innustab paratamatult meie õpilasi rohkemaks,“ selgitas Piret Soa, kes lisas juurde, et Ülejõe Gümnaasium on ka Pärnus tähistatavatest lipu päevadest 4. juunil hästi suurearvuliselt osa võtnud. „Seepärast oli täna vaatamata kõvale pakasele üsna tuttav tunne Eesti Lipu Seltsile kuuluvaid lippe taas peos hoida,“ ütles huvijuht, kelle häälest võis eksimatult ära tunda uhkuse nooti, milleks annab põhjust selle kooliõpilaste sitke tahtekindlus.

Austust vääriv on ka Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilame Egert Põll, kes vaatamata väga madalale temperatuurile laulis ette Eesti hümni. Gümnaasiumi abiturient saavutas möödunud aasta kevadel Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud konkursil oma vanuserühmas 1. koha. Praegu laulab ta nii Pärnu Kunstide Maja (KUMA) poistekooris kui ka noortemeeskooris. Täna õhtulgi laulab ta Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäevale pühendatud kontserdil Pärnu raekojas, kus esinevad Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline Meeskoor ja kaasa teevad KUMA Noortemeeskoor, KUMA Poistekoor ja KUMA Ettevalmistuskoor.

Pidulikku tseremooniat juhatas Alevi kalmistul Kaitseliidu Pärnumaa Maleva kaplan Eduard Kakko, kes luges palve ja ütles õnnistussõnad. Meenutades rahu sõlmimist kahe riigi vahel, kellest üks lootis igavesele kokkuleppele ja teine ootas üksnes esimest võimalust kokkuleppe rikkumiseks, ütles Kakko, et meie pidevaks ülesandeks on sõnamurdja ohustamine uue kallaletungi puhuks. Veel lisas kaplan, et pole suuremat armastust kui anda elu teiste eest ja seepärast avaldas ta soovi pöörduda sügavas lugupidamises kõigi langenute poole.

Päevakohase kõnega esines Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe. Vaatega minevikku küsis Mäe, kas me ka aastasadu hiljem võime endid leida alles olevatena? „92 aastat tagasi lausus läbirääkimiste juures võtmeisiku rolli etendanud Jaan Poska Tartu rahule allakirjutamise järel, et nüüd on eesti rahval avanenud võimalus ise määrata oma tulevikku,“ meenutas Mäe suure diplomaadi ja poliitiku sõnu ja lisas usus juurde, et isemääramise tarkust peab jätkuma ka siit edasi minnes. Lootes veelgi rohkem koolinoori Alevi kalmistul kohata, küsis volikogu esimees, kas keegi neist teab kes oli Ants Piip või Julius Seljamaa? Viimane neist on koguni Pärnumaa mees, kes sündis ja õppis Sindis. „Te ei pea täna mulle vastama, vaid teil tuleb tulevikus oma lastele ja lastelastele edasi anda meie iseolemise kõige tähtsamaid peatükke,“ selgitas ta küsimuse tegelikku mõtet. Veel juhtis ta tähelepanu kahetsusväärsele tõsiasjale kui vähe näeb olulistel tähtpäevadel heisatud lippe, mis on ju meie iseolemise tahte võimsaim väljendusviis.

Sindi Gümnaasiumi aula on ajaloolise mälu seisukohalt seepärast eriline, et saali seinale on paigutatud graniidist mälestustahvel Vabadussõjas langenud sintlaste mälestuseks. Just seetõttu toimuvad 3. jaanuari ja 2.veebruari sündmust meenutavad pidulikud kogunemised Sindi Gümnaasiumis. Tartu rahu aastapäeva tähistamine aga on sellele koolile veel täiendavalt eriline seepärast, et Julius Seljamaa õppis nimetatud punases hoones. Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Kardo Kase tegi lühikese ettekande Tartu rahu läbirääkimistel osalenud Seljamaast, kelle edaspidinegi töö teenis Eesti riigi huvisid diplomaatilises teenistuses välisriikides, millistesse paljud poleks iialgi soovinud minna.

Õpilane Dajana Raab esitas hinge mineva luuletuse, mis kõneles rukkilille maast. Järgnevalt sõna võtnud Sindi linnapea Marko Šorin oli sellest ääretult meeldivalt üllatunud, kuna kuulis esmakordselt Eestimaad nimetatavat rukkilille maaks. Julius Seljamaast kõneldes ütles linnapea, et kindlasti ei saanud lihtsas Sindi tööliskodus kasvanud noormehest head diplomaati mitte oma päritolu pärast, vaid tubliduse, töökuse ja teadmiste järele janunemise tulemusel. Ajaloo tundmises häid teadmisi omav Šorin kinnitas, et Seljamaa üheks tugevamaks küljeks oli välismaal käies lobitöö tegemine, mis eeldas väga erilisi ja häid isikuomadusi. „Ilmselt andis selleks tugeva aluse Sindi kool,“ avaldas linnapea oma arvamust. Marko Šorini seisukohalt on Sindi Gümnaasiumi tunnuslause „Oskused ja teadmised annavad vabaduse!“ sedavõrd leidlik ütlemine, mis sobis parimal viisil Seljamaa tegevuse tulemusrikkaks tegevuseks ja on sama hästi rakendadav ka praegustele koolinoortele edaspidiseks sihi seadmiseks. „Tundke uhkust oma gümnaasiumi üle, sest selle õppeasutuse vaim on tugev ja seepärast erineb ka paljudest teistest koolidest,“ lõpetas linnapea tunnustavate sõnadega Tartu rahu aastapäeva tervituskõne.

Lõppsõnas kutsus Sindi Gümnaasiumi direktor õpilasi sisemisele mõtisklusele ja küsis: „Kas te olete valmis selle rukkilillemaa eest andma kõige kallima – oma elu?!“

Samal teemal: