Pärnus alustas tööd Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon
Pärnu Linnavolikogu juurde moodustatud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon tuli eile Pärnu Uue Kunsti muuseumisse oma esimesele istungile, mille tööd juhatas komisjoni esimees Trivimi Velliste.
Möödunud aasta detsembris kinnitatud Pärnu Linnavolikogu otsusega on erikomisjoni koosseisu arvatud Mark Soosaar, linnavolikogu liige ja komisjoni aseesimees; Einar Kelder, linnavolikogu aseesimees; Peeter Saunpere, linnavolikogu liige; Valter Parve, linnavolikogu liige; Jaan Elken, Tartu Ülikooli professor, Kunstnike Liidu liige; Priit Herodes, heraldik; Jaak Huimerind, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees; Jüri Kuuskemaa, kunstiajaloolane; Tiina Tojak, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu juhatuse liige.
Komisjon pani paika oma täpsemad eesmärgid, mille põhjal otsustati töötada neljas valdkonnas. Mõttes liigub kavatsus rajada 2018. aastaks Pärnusse mälestusmärk Eesti Vabariigi loojatele. Kas mälestusmärke tuleb üks või rohkem, selle üle arutatakse järgnevatel kohtumistel. Teiseks valdkonnaks on Pärnus või Pärnu maakonnas asuvad mälestusväärsed paigad, mis on seotud Eesti Vabariigi rajajatega. Kolmandaks on riigi sajandaks sünnipäevaks kavandatavad trükised ja neljandana käsitletakse kõikvõimalike sündmuste ettevalmistamist juubeli eel ning juubeli pidustuste ajal.
Mark Soosaar soovitas samuti Pärnu uue raudteejaama kavandamise siduda mõtteliselt riigi suurjuubeliga, pidades silmas ka raudtee asukohta sada aastat tagasi.
Komisjon väljendas soovi olla oma tegemistes avatud ja läbipaistev, mis võimaldab aruteludesse kaasata paljusid kodanikke. Velliste lisas mõtte, et edaspidi võiks luua komisjoni juurde täiendavaid spetsiaalse valdkonna toimkondi ja alatoimkondi, mis tegeleksid väga kindlate ja kitsalt piiritletud küsimustega. Nendega saaks pärastpoole tulla selgemate kontuuride omandamisel juba erikomisjoni ette.
Kas ja kuhu rajada mälestusmärk riigi rajajatele-väljakuulutajatele? Ühe asukohana on vaatluse all Rüütli plats, mille ääres asus Endla hoone, kus esimest korda kuulutati manifesti ettelugemisega Eesti riik looduks. Praegu tähistab seda ajaloolist sündmust Rüütli platsil paiknev Endla rõdu meenutav monument. Teise valikuna peetakse silmas omaaegse Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi esist ala. Selles koolimajas õppis kaks kolmest Päästekomitee liikmest: Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Ühe võimalusena nähakse mälestusmärki nn Laarmanni liiklusringil viie tänava ristumise keskel. Mälestusmärk oleks mitmest suunast hästi vaadeldav, aga eriti just kolmelt tänavalt, mis lõikuvad samas punktis. Need on Vanapargi, Aia ja Kuninga tänavad. Korra on Mark Soosaar sealsete tänavate ristumispunktis juba modelleerinud, millest hiljuti ka siinses lehes sai meenutuseks pikemalt kõneldud. Velliste arvates võiks mälestusmärgi üks täiendav osa asuda ka väljapool ringi koolimaja esisel alal. Aga see on tema hinnangul muidugi kogu kompositsiooni lahenduse küsimus sellest, kuidas kunstnikud ja arhitektid oskaksid erinevad ansambli osad üheks tervikuks siduda. „Me ei püüdnud esimesel kohtumisel ajast ette rutata, ega detailidesse süveneda,“ ütles Velliste istungi järel. Esmalt tuleks komisjoni nägemuses välja kuulutada arutelu ja hiljem erinevate astmete võistlused.
Üks huvitav idee tuli Jaan Elkenilt, kelle mõttes leidis toetust eelvõistlus ja -uuring, mille tulemusena saaks katsetada isesuguseid lahendusi nii asukoha valikul kui kindlas paigas võimalike taieste teostatavuse osas. Selleks võiks kaasata kunsti ja arhitektuuri üliõpilasi, kes tuleksid kohapeale tutvuma olukorra ja eesmärkidega. Tänapäeval on suurepärased võimalused arvutis oma kavandeid modelleerida ja hiljem ekraanil näidata, kuidas need linnaruumis hakkaksid silma paistma ning rahvale meeldima. See annaks paremad võimalused lõplike otsustamiste valikuks järgneva suure konkursi tingimuste välja kuulutamiseks. Velliste ei välista võimalust, et peale Rüütli ja koolimaja esise võivad kõneks tulla veel mõnedki teised asukohad, aga kindlasti peavad nad olema ajaloolises plaanis kuidagi kõnekad või siduvad. „Lõpptulemusena tuleb muidugi väljakuulutada väga kõrgetasemeline konkurss, milles osaleksid parimad kunstnikud ja arhitektid. Töö peab valmima ja pühitsetud saama hiljemalt 23. veebruaril 2018,“ ütles erikomisjoni esimees, kelle sooviks on pikal teel kaasata eriti just noori.
Velliste tõi noortest julgustava näite hiljuti Viimsi mõisa pargis avatud Maria ja Johan Laidoneri mälestuseks püstitatud mälestusmärgist, mille autorid on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid Maria Freimann ja Juhan Kangilaski. „Kui see õnnestus hästi Viimsis, siis miks ei peaks sama juhtuma ka Pärnus,“ on Velliste veendunud.
Värskenduskuuri vajavad ka olemasolevad mälestusmärgid, näiteks Pätsi ausammas Tahkurannas või Vabadussõjas langenute monument Pärnu Alevi kalmistul. Samuti kõik ülejäänud Vabadussõja ausambad nii Pänumaal kui mujal riigis tuleks komisjoni liikmete hinnangul üle vaadata.
Valter Parve tegi ettepaneku rajada Raeküla ja Mai rajooni piirile Vabariigi park. Park on rohkete istutatud puudega olemas, aga vajaks korda tegemist ja ümber nimetamist.
Teemaks olid ka mälestusväärsed paigad, mis on oluliselt seotud riigi rajajatega. Kõige rohkem probleemi nähakse hoonega Riia mnt 273. President Pätsi isa Jakob ehitas sinna maja, kus kasvas suur perekond ja kus igaüks neist oli omaette isiksuna olulise tähtsusega Eesti riigi rajamisel. Komisjoni liikmete sooviks on see maja riigi sajandaks juubeliks korda saada. Velliste rõhutas palju kordi nimetatud võrdlust Konstantin Pätsi ja George Washington'i vahel. Washington oli esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 1789 kuni 1797 ja keegi ameeriklastest ei kujutaks ette seda meest ilma monumendita pealinnas ning kodupaiga tähistuseta. Sama suhtumise vajadust näeb Velliste ka Eesti esimese presidendi vastu.
Soosaar ütles, et MTÜ Pätsi muuseumil on väärtuslikke varasid, mille alaliseks väljapanekuks puuduvad praegu ruumid. Muuhulgas ka autentseid mööbli esemeid ja muud Pätside perele kuulunud vara. Need asuvad hetkel väga erinevates kohtades laiali ja tuleks just Raekülla Pätside majja koondada. See oleks Pätsi muuseumi loogiline asukoht. Selleks tuleb aga maja korda teha.
Jüri Kuuskemaa tegi ettepaneku moodustada mittetulundusühing Konstantin Pätsi Muuseum alusel Konstantin Pätsi sihtasutus, millega võiksid liituda asjast huvitatud osapooled. Nendeks võiksid olla näiteks Pärnu linn, aga ka teised Pärnumaa omavalitsused, samuti mõned teised seltsid. Komisjoni teisedki likmed nägid Soosaare ja Kuuskemaa ettepanekutes tõsiseltvõetavat iva. Nii oleks täiesti mõeldav Pätsi muuseum Tallinnast ümber kolida Pärnusse. Seega tasuks Velliste meelest Kuuskemaa ettepanekut sihtasutuse moodustamiseks sisuliselt kaaluda.
Velliste nägemuses ei ole neli aastat väga pikk ega ka mitte liiga lühike aeg valmistumiseks riigi sajanda aastapäeva tähistamiseks. See aeg on optimaalselt täiesti sobilik periood tähtsama ettevalmistamiseks, mida esitada täideviimiseks Pärnu linnale. „Kõige rohkem soovitakse kahte asja. Esiteks mälestusmärki riigi rajajatele-väljakuulutajatele. Silmas peetakse kolme meest: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. Lisaks neljandana Maanõukogu liige Hugo Kuusner, kes oli kõige esimene Iseseisvusmanifesti ette lugeja. Need neli võiksidki seista seljad vastamisi nn Kuninga tänava ringil, Teise asjana võiks korda saada Pätside maja Raekülas“ selgitas Velliste kokkuvõtvalt komisjoni liikmete esimese kokkusaamise peamisi mõtteavaldusi.
Erikomisjon tutvus ka Uue Kunsti Muuseumis avatud riigi 100. aastapäevale pühendatud näitusega, mis oli komisjoni liikmete arvates arutelule suurepäraseks sissejuhatuseks.
Samal teemal:
