Mälestustahvli avamise õnnistussõnad ütles õpetaja Enn Auksmann

Ilma nimedeta mälestustahvel on pühendatud enam kui 300 Pärnumaal langenud metsavennale, kes võitlesid Nõukogude okupatsiooni vastu aastatel 1940–1941 ja 1944–1978.

Mälestusplaadi paigaldamise algataja oli Eesti endiste metsavendade liit. Sama liidu algatusel on avatud mälestusplaate Pärnumaal Saardes ja Toris, aga ka teistes Eestimaa kirikutes.

Enne mälestustahvli avamist vastas Enn Auksmann küsimusele sellest, miks peaks taoline pühendus asuma kirikus. Ta ütles, et vaimulikke mõistmisi ei saa täielikult lahutada ilmalikest asjadest, sest inimese elu on teineteisega teatavas kattuvuses. Metsavennad, kes ei langenud ka otsese terrori või relvavõitluse tulemusena, kaotasid suure osa oma elust eemal kodust, lähedastest, sõpradest ja veel halvemal juhul pidid kannatama kaugel kodumaast asumisel või vangilaagrites. Need olid inimesed, kes vabatahtlikult loobusid oma heaolust ja võimalusest minna kaasa okupatsioonirežiimi kuritahtlikkusega.

Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees Arnold Ojaste meenutas ajaloolisi fakte alates Molotov-Ribbentropi salapaktist kuni Nõukogude Liidu poolt teostatud teise okupatsiooni kinnistumiseni pooleks sajandiks.

„Juba alates okupatsiooni esimestest nädalatest osutasid kõigepealt metsavennad sõjalist vastupanu nii enda varjamiseks kui partisanisõja kujundamiseks. Võitlus laienes 1941. aasta esimesel poolel kui metsavendade hulk tõusis 10 tuhande piirile,“ rääkis Arnold Ojaste. Kõige aktiivsemalt tegutseti pärast sõda, kui loodeti lubadusele, et vallutatud riikides taastub iseseisvus. Paraku jäi see suurriikide sõnamurdlikkuse tõttu metsavendadele täitumatuks lootuseks.