Spaahotell Hedon

Tutvustavalt kõige üldisemalt

Vahetult ranna liivaluidete lähedusse rajatud spaahotell valmis Allians Arhitektid OÜ arhitektide Tarmo Teedumäe ja Inga Raukase ning Paco Ulmani arhitektikavandi põhjal. Sisekujunduse autorid on disainerid Urmo ja Tüüne-Kristin Vaikla. Ehitajaks oli Astlanda Ehitus. Ehitustöödega alustati mullu mais. Kõige aeganõudvam ja keerukam töö toimus 1927. aastal ehitatud Pärnu kuurordi sümbolhoone renoveerimisel.

Vanas hoones asub heaoluspaa, kus siiski enam klassikalist mudaravi ei tehta. Hotellis asub 72 tuba, kokku 143 voodikohaga, lisaks ruumid seminaride pidamiseks ja külalisi võõrustav sajakohaline merevaatega restoran Raimond. Soojade ilmadega laieneb toitlustamine 200-kohalisele terrassile. Ajaloolise mudaravila taastamiseks ja uue hotelliosa valmimiseks kulutas Mudaravila Investeeringud üle 11 miljoni euro. Summa sisaldab ka Ranna pst 1 hoonestusõiguse ostmist. Pärnu linn sai juurde 80 uut töökohta.

Esimesed külastajad juba käinud

Hedoni müügi- ja turundusjuht Kadi Elmeste ütles, et esimesed 130 külastajat täitsid neljatärnihotelli kõik 72 numbrituba juba 5. juunil. Ta rääkis, et korraga sedavõrd palju rahvast vastu võtta, pealegi majutusasutuse esimesel tööpäeval, on suur väljakutse. Võimalikuks osutus see üksnes seepärast, et teisi puhkajaid hotellis veel polnud. Elmeste sõnul on välismaiste ja oma riigi puhkajate huvi uue hotelli vastu väga suur, kuid soovist sisseelamisele aega anda päris saja protsendiliselt kohti lähematel nädalatel veel ei täideta.

Aasta lõpuni on tehtud juba broneeringuid ca pooltele hotelli kohtadele. Puhkajaid oodatatakse lisaks Eestist saabujatele Soomest, Venemaalt, Lätist, Rootsist, Belgiast, Šveitsist. Tulemas on neidki, kes tahavad erinevaid tähtpäevi pidada. Oluliselt palju tehakse broneeringuid välismaiste reisibüroode vahendusel.

Paariks päevaks seminarile saabunud esimesed ööbijad hotellist mudaravilas asuvasse spaasse ei pääsenud, sest seal toimusid kibekiired viimased sättimised. Kuid eile oli kõik kõigile kutsututele avatud. Eilseks linnarahvale väljakuulutatud avasündmus mudaravila ees jäi vihmase ilma tõttu siiski ära ja kogu ettevalmistatud eeskava viidi siseruumidesse.

Cinq Mondes ainsana Balti riikidest Pärnus

Spaahotell tähistab vee ja ravivõimalustega majutuskohta. Hotelli nimi Hedon tuleneb vanakreeka sõnast hēdonē, mis tähendab rõõmu ja heaolu. Nime mõte ja kujundus pärineb ajaloolise maja antiigihõngulisest arhitektuurist, samuti ornamentidest maja fassaadil.

Hedon SPA tegevjuht Cardo Remmel teab ja hindab põlise pärnakana oma kodulinna mudaravila tähendust ning tal on hea meel, et suursugune hoone sai uue elu sisse. “Nimega Hedon tahame väärtustada Pärnu kunagise mudaravila hoonet ja ajalugu. Panna taas elama arhitektuuripärl, mis ühendaks Eesti kuurordi ajaloo kaasaegse spaamugavusega. Usume, et kuurortlinna sümbolina saab Hedon olema justkui tempel Eesti spaakultuurile,” selgitas tegevjuht. Taastamisel uuendati maja iseloomustavad Voldemar Melliku skulptuurid. Ajaloolises peahoones asub nüüd butiik spaa, kus paiknevad hoolitsuste ruumid, kolme basseini ja saunadega supelusala ning privaatsust pakkuv vaikuse ala.

Elmeste tutvustusest selgus, et nende spaahotelli kontseptsioon kujundati Prantsuse firma Cinq Mondes eekujul. Samu teenuseid pakutakse kogu maailmas üksnes 40 spaas, terves Baltikumis ainult Hedonis. Lõõgastusprotseduurid ja -tooted põhinevad Jaapani, Tai, Hiina, Brasiilia ja Maroko ravitavadel. Protseduuritubade nimed Jericho, Luxor, Siam, Polynesia, Bali, Atlas, Maroco, China, Thai, Bengalore, Kyoto teevad külalistele vihje eksootilist laadi hoolitsuste kohta.

Sümbol säilitab oma nägu

1.juunist alustas uuel aadressil Qvalitas Arstikeskuse Pärnu osakond samuti vanas mudaravilas, hoone vasakus tiivas. „Qvalitas Arstikeskus jätkab töötervishoiuteenuste osutamist, juurde tuleb uusi teenuseidki,“ selgitas peaarst dr. Toomas Põld. Muide peaarst tunnustas sisekujundajat, kui näitas seintel vanu esimese iseseisvuse ja Nõukogude aegseid kahhelkive, mida ei vahetatud välja uute ja paremate vastu. Üldse on olnud kujundaja taotluseks kunagises ehituses säilitada võimalikult palju selliselt, nagu see on algselt olnud. Vana hoonet uuega ühendava vahekäigu seinad on punastest tellistest, jättes väga eheda mulje tööstuslikust ehitisest.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ütles spaad avades, et oleme tagasi Pärnu kuurordi hälli juures. Aastal 1838 valminud esimest hoonet küll enam ei ole, aga kõigile tuttav sammastega maja valmis siin 1927. „Sellest on saanud Pärnu kuurordi sümbol, mis vahepeal kippus rääma minema. Oleme pärnakatena uhked, et nüüd on see maja taas uhkemaid ja säravamaid Pärnu linnas,“ rääkis Kivimägi, kes ühtlasi lausus parafraseerivalt kauaaegset peaministrit tsiteerides, et just sellises Pärnus tahakski ta elada.

Kreekast kuni tuntut Eesti lugudeni

Kultuuriprogrammis etendus Tuurit Tuurit tantsijate etteastel ja Pärnu kammerkoori laulude saatel nauditav näitemäng, mille lavastas Erki Melts. Laule dirigeeris Elo Kesküla. Trummide taga istus sedakorda Sindi noormees Siim Arusaar, kes tegi vahepeal õige kõva soolomürtsu.

Etendus algas Vana-Kreeka kauni kauge minevikuga ja kandus edasi tänapäeva, mis seostus hästi ka mudaravilas oleva Voldemar Melliku loominguga. Vaatajad nägid lavastusest mitmeid populaarseid episoode erinevatest teostest. Näiteks Eesti Telefilmi poolt 1968. aastal tehtud "Mehed ei nuta" osutus Eestis juba siis ülipopulaarseks ja pakkus sama kaasaelamise naudingut mõnes selgesti ära tuntavas osas ka eile õhtul.

Sama sündmustiku osana toimetati ka lindi lõikamist. Käärid said enda kätte projekti vedajad ja hotelli omanikud Margus Kangur ning Andres Rätsep, tegevjuht Cardo Remmel, linnapea Toomas Kivimägi, Astlanda Ehituse juhatuse liige Kaupo Kolsar. Neist viimane kinkis ehitaja poolelt omanikele ka suure võtme.

Trikitavad muusikud

Päris peoks läks siis kui Swingers  lavale tuli. Laulsid Tanja Mihhailova ja Mikk Saar. Indrek Sarrap mängis kontrabassi ja tegi instrumendiga teisigi vigureid, Mihkel Mattisen sõrmitses klahvpilli, aga temagi ei saanud hakkama ilma trikitamiseta, viiul ja puhkpillid on tavapäraselt Timo Vendti pärusmaa. Trummidega oli Rauno Pella.

Tantsupõrandal elas rahvas muusikutele samas tempos kaasa ja mõnedki korrad astusid esinejad koos pillidega otse tantsijate keskele. Ööd jäi lõpetama vokaalansambel Greip, kes tuli lavale kelnerite stseeni etendades.

Nimekas peakokk köögis

Pidusööki söödi Raimondi nime kandvas restoranis sees ja väliterrassil, kus põlesid suured tuletunglad. Need annavad nii valgust kui sooja. Oma nime sai söögikoht helilooja Raimond Valgre järgi.

Peakoka Herkki Ruubeli sõnul on toidud inspireeritud põhjamaiselt puhtast maitsest ja toidu valmistamisel kasutatakse kohalikku toorainet, millest suur osa kasvab lähipiirkonnas. “Näiteks spetsiaalselt meie maja jaoks kokku segatud tee tuleb Energia Talust, mett kogutakse Tahkuranna rabadest või metsadest, hanemunad saadakse Tõstamaalt ja marjad on korjatud Tori lähedalt,” rääkis Ruubel, kes on saanud kogemusi maailma parimatelt kokkadelt, lihvides oma söögitegemise oskust Gordon Ramsay käe all. Ta praktiseeris maailma parimaks tunnistatud Kopenhaageni restoranis Noma. Ruubeli sõnul on Raimondi eesmärgiks luua esmaklassiline restoran, mis saab lemmikpaigaks kohalikele elanikele ja kuhu sõidetakse toiduelamuste nautimiseks ka teistest piirkondadest.“ Lisaks igapäevasele a’la carte menüüle, pakutakse ettetellimisel lõuna- ja õhtusööke kuni 200-liikmelistele seltskondadele.