Eile õhtul kogunes seltskond Pärnu Fotoklubi liikmeid Endla trepile, et teha üheskoos jalutuskäik õhtusesse linna ja õppida fotografeerimise võimalusi hämaras valguses. Tegelikult tähendab ööpildistamine siiski rohkem õhtust fotografeerimist, mitte täielikus kottpimeduses kaameraga kobamist. Klubi liikmed jagasid omavahel kogemusi ja proovisid juhendaja Olev Mihkelmaa näpunäidete järgi samu võtteid korrata. Tegevus äratas tähelepanu hilisel õhtutunnil tänaval liikujates. Oli ka põhjust, sest kõigil olid harkjalad kaenla all, millega sammuti vanalinna tänavail ja põigati sisse hoovidessegi. Rüütli tänavale paigaldatud statiivid sihtisid kõik erinevaid objekte ja tulesid. Mina peatusin viivuks viinapoe eredate reklaamtulede ees, kui kaks noormeest kartlikult juurde astusid ja küsisid, et ega nad uksest väljudes peale ei jäänud ja kas mul pole kavatsus seda pilti kusagil
avalikustada. Ringi ja Pika tänava nurgal peatunud avatud auto aknast pisteti pead aknast välja ja tunti huvi, millega tegemist. Aus selgitus ei pannud neid sugugi uskuma, et tegu tõepoolest õppimisega ja sõidetegi umbusus kummidevilinal minema. Meie aga püüdsime ka kõike liikuvat pildile saada, ehkki see nõudis päris suurt osavust. Huvitavaid tulede efekte saavutab ka liikumatute valgusallikatega, kui kaamera nupuvajutuse ajal järsult objektiivi pöörata. Kõigepealt aga pakub isegi kõige lihtsamate tehniliste võimaluste oskuslik omandamine piisavalt palju õppimisainet.
