Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Tallinna abilinnapea Eha Võrk heiskasid täna suvepealinna lipu keskranna seenel olevasse lipuvardasse. Suvepealinna lipp heisati 15. korda. Piduliku toimingu järel suundus seene ümber kogunenud rahvas uuendatud Rannapargi avamisele.
Vabakujulise looduspargi rajamist alustati linna karjamaale Pärnu linnapea Oscar Alexander Brackmanni korraldamisel 1882. aastal. 1889. aastal koostas Riia parkide direktor Georg Friedrich Ferdinand Kuphaldt linna tellimusel Pärnu parkide ja alleede rajamise ning laiendamise plaani. Selle kohaselt polnud haljasalad mitte üksnes kenasti kasvama pandud puud ja põõsad. Pargid pidid linnale tooma ka otsest praktilist kasu suvituselu edendamisel. Vaatamata väikelinna mõõtmetele rajati Pärnu haljastus suurlinnade eeskuju järgides. Arukalt seatud eesmärgi tulemusel koondus suvitamine 19. sajandi lõpuks üha enam Rannapargiga piirnevatele aladele.
Rannapark on tuntud liigirohke pargina ja olnud alates 1959. aastast looduskaitse all. Viimati rekonstrueeriti parki umbes 40 aastat tagasi, mistõttu olid teekatted ja valgustus amortiseerunud. Sama seisukord valitses laste mänguväljakul. Pargi kasutamine linnaelanike ja külastajate poolt vähenes märgatavalt. Taoline olukord suurendas kuritegevuse ohtu.
Rannapargi kõige vanema ja tuntuma osa rekonstrueerimisprojekt hõlmas Tammsaare ja Ranna puiestee vahelist ala ning mere poole jäävat osa Supeluse ja Lehe tänavate pikenduste kohal. Asudes kesklinna ranna kõrval on uuendatud osa Rannapargist jätkuks praegusele korrastatud rannapromenaadile.
Rannapargi rekonstrueerija leidmiseks väljakuulutatud riigihanke võitjaks valiti möödunud aasta juunis AS YIT Ehitus. Töödega alustati novembris ja objektijuhina asus töid koordineerima Hannes Kosk. Rekonstrueerimise käigus jagati park erinevaid tegevusi silmaspidavateks aladeks: peaväljak, kunstiväljak, seltskondlike sportmängude väljak, rahuväljak ja laste mänguväljak, mis asub Rannapuiestee ja ranna vahel.
Pargi peatänav ja paljud teised väiksemad teed läbivad peaväljakut. See on intensiivse kasutusega väljak, kus saaks suvel korraldada ka turupäevi, õhtuti aga intiimsemaid vabaõhukontserte. Väljakut iseloomustaksid melu ja elu. Peaväljakule võib paigaldada ka teisaldatava kohviku, kus pakutakse kerget einet ja jooke.
Pargi edelaosas asuv ala on ehitatud erinevate kunstiinstallatsioonide esitlemise- ja toimumiskohana, kus väljapanekud peaksid hakkama pidevalt vahetuma. Väljakul saab korraldada skulptuuride näituseid või nn land-art performanceid.
Kunstiväljaku kõrval on petangi mängimise võimalus. Ühes pargiosas näeb seeni kujutavaid maleruudustikuga laudasid, millel võib ka kabet mängida, kaarte taguda või mõne muu lauamänguga aega täita.
Rahu väljak on inimestele, kes eelistavad viibida rahulikus keskkonnas, kus asub klassikaline pargiväljak laudade ja nauditavate taimekooslustega. Pargis on kohad pikniku pidamiseks. Ajalooliselt on pargis olnud suurte puude varjus privaatsed istumiskohad, mida saab nüüd ka edaspidi kasutada. Pargi lääneossa tihedalt istutatud okaspuu gruppide vahele on peidetud statsionaarsed monoliitsest betoonist lauad ja pingid istumisplatsikestele. Lisaks on paigaldatud Itaalias valmistatud modernsed pingid.
Mahukas töö nõudis paljude kõnniteede rajamist ja145 laternast koosneva pargivalgustuse ehitamist. Projekt nägi ette 69 pinki, 20 piknikulauda ja lastele põnevate atraktsioonide paigaldamist vetruvale alusmaterjalile, et lapsed kukkudes vähem viga saaksid. Sellist materjali ega analoogseid atraktsioone pole Pärnus varem veel olnud. Lehe tänava poolses pargiosas avati purskkaevuga veesilm, mida õhtuhämaruses valgustatakse. Selleks, et luiteliiv ei kanduks kaugemale pargiteedele, ehitati betoonist tõkkemüürid. Kurikaelte eemale peletamiseks nägi kavandatud plaan ette valvesüsteemide soetamise, mis tähendas valgustite alla spetsiaalsete vibratsiooniandurite paigaldamist ja signaali edastamist valvekeskusele.
Veekogu rajamiseks, joogipostide veega varustamiseks ja suvekaubanduse ettevalmistamiseks ehitati välja veevarustus- ja kanalisatsioonitrassid.
Haljastuse taastamiseks kavandati parki istutatamiseks 71 puud, 547 põõsast ja 9200 püsilille. Ühtegi puud maha ei võetud.
Projekti rahastati Euroopa Liidu Regionaalarengufondi meetmest „Linnaliste piirkondade arendamine“. Fondist saadud toetussumma oli 17,9 miljonit krooni ja Pärnu linn tasus kogu Rannapargi rekonstrueerimise projektist omaosalusena 3,2 miljonit, mis moodustas 15% projekti abikõlbulikest kuludest. Teostatud projektiga on loodud linna elanikele ja turistidele atraktiivne aasta läbi kasutatav vabaaja veetmise keskkond.
Galerii:
