Uue keskkonnahariduskeskuse ja selle ümbruse teeb ainulaadseks omapärase arhitektuuriga murukatusega maja, mis mõjub oaasina

Eile tööpäeva lõpul avati Pärnu endise puukooli alal Kooli tänava ja A. H. Tammssaare tänava nurgal (spordihalli taga) paljudes vaadetes väga omapärase arhitektuurilise ja tehniliste lahendustega ressursisäästlik ning kõigiti kaasaegne keskkonnahariduskeskus.

Uue keskkonnahariduskeskuse ja selle ümbruse teeb ainulaadseks omapärase arhitektuuriga murukatusega maja koos suure aiaga, mis mõjub ümbritsevale linnaruumile rohelise oaasina, leidsid kõik kohal viibinud inimesed esimesi muljeid väljendades.

Keskuse tellijaks oli Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL), mille kaasrahastamise kohustuse võtsid enda kanda tellija ja Pärnu linn. Projekti kogumaksumus ületas 4 miljonit eurot. Sellest 3,6 mijonit rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendusel. Pärnu osales projektis 400 tuhande euroga ja 93 tuhat laekus POL-i liikmetelt.

Hoone projekteerisid arhitektuuribüroo Salto AB OÜ arhitektid Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke. Sisekujunduse autor on Helen Rebane samast firmast. Ehitus valmis peatöövõtja Riverside OÜ vastutusel. Hoone nurgakivi paigaldati mullu 11. augustil ja sarikapidu peeti tänavu 5. aprillil. Siis nimetati ka täpne kuupäev, millal kutsutakse lindilõikamisele.

Siiski otsustati tavatu hoone rajamise traditsiooni järgivalt olla ka avamise pidulikkuses täiesti originaalne ja nii võeti kääride asemel kahemehe saed kätte, et jämedat tüve lõikudes saaks murumätta alla peidetu maja avatuks saagida. Rasket saetööd tegid Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja ning keskkonnahariduskeskuse direktor Kaire Narva, POL-i esimees Eeri Tammik, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, keskkonnahariduskeskuse projektijuht Merle Einola ja Riverside OÜ projektijuht Kaido Kann, kes oli juba keskpäeval võtmed sümboolselt majarahvale üle andnud. Nöörist käepidemete ja sildikestega varustatud pakud jagati toimingu osaliste vahel mälestusmeeneteks.

Pidulikud hetked algasid tegelikult palju varem. Saabuvad külalised nägid ja kuulsid juba kaugelt majale lähenedes, et katuse murumättal mängitakse trompetit. Meelolukaid viise puhus torust välja Ruslan Trochynskyi, kes hiljem madalamale astudes püüdis ka kogu rahvast ühiselt laulma panna. Avapeole tuldi peamiselt istikutega. Narva sõnul toodi umbes 60 taime, mis leiavad sobiva koha avaras Sõpruse pargis. Kinkijateks olid POL-i liikmed omavalitsused ja paljud teised. Pärnu abilinnnapea Jane Mets rääkis, et peamiseks eesmärgiks seati hoone võimalikult täiuslik sisustamine ja kinnises aias asuva pargi kujundamine jäi esialgul rahanappuse tõttu teisejärguliseks ülesandeks. Lisaks väärtuslike taimede istutamisele on kavas olnud ka sillakesed ja muud dekoratiivsed elemendid. Praegu kaunistab muruvaiba lohukest tilluke veesilm. Aga kindlasti jõutakse kõige ülejäänud tegemiste juurde.

Toomas Kivimägi rääkis arhitektide suurepärasest mõttelennust, millest enamik on teoks tehtud. Ta ütles, et väga harva võivad arhitektid näha nii lennukat loomingut lõpuks ka tegelikkuses. Reaalseid võimalusi arvestavalt tuli küll esialgseid kavasid kärpida, aga õnneks jäi 90% alles ja kõige olulisem on ikkagi olemas.

Sisenemisel köidab tähelepanu sirgete seinte puudumine. Kõik on kusagile põnevalt kaldus, ümmargune või päris pallikujuline. Viimase sisemuses peitub planetaarium, mis mahutab ca poolsada vaatajat. Mõlemal kahel korrusel uudistavad külaliste liikumist mitmesugused metsaelanike topised ja trepist tõusteski näeb nende tegevust. Trepil liikumisega pole mingit probleemi ka liikumise puudega inimestel, sest sama trepi käsipuu külge kinnitub vastava konstruktsiooniga tõstuk. Nõnda võib ka ratastoolisõitja liikuda võrdväärselt teiste inimestega sinna, kuhu huvi juhatab.

Hoone esimesel korrusel paiknevad klassiruumid ja kaasaegne merebioloogia labor. Teisel korrusel asub näitusesaal ja liigirikas talveaed, mis asus ümber Mai tänava ääres asunud kasvuhoonest. Tulevikus avatakse ka kohvik.

Püsiekspositsiooni paigutamise autorid on sisearhitektid Krista Lepland ja Malle Jürgenson arhitektuuribüroost Laika, Belka & Strelka OÜ.

„Keskkonnahariduskeskuse tegevussuundadeks on nii noortes kui täiskasvanutes looduskeskkonda väärtustava maailmapildi ja keskkonnateadliku käitumise kujundamine, samuti säästvat arengut toetava hariduse edendamine. Senine väike huvikool on kasvamas süsteemseks ja erinevaid võrgustikke haaravaks organisatsiooniks,“ kinnitas muutustest rõõmu tundev Merle Einola.

Tervitusega esinenud KIKi juhatuse liige Andrus Kimber näeb projekti eripära selles, et keskkonnahariduskeskus seob omavahel tüüpilised vastandid, olles üheaegselt moderne ja atraktiivne, aga ühtlasi ka looduslähedaselt keskkonda sulanduv.

Pärnu Linnavalitsuse avalike suhete nõunik-teenistuse juhataja Kirsi Altjõe vahendas veel keskkonnaministri ja KIKi nõukogu esimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnu: „Pärnumaa keskkonnahariduskeskus on hea näide sellest, et looduse tundma õppimine saab olla põnev, mugav ja moodsate abivahenditega. Eriti hea meel on selle üle, et tegu on Pärnu omavalitsuste ühisprojektiga ja keskuse võimalustest võidavad samavõrra ka nende omavalitsuste lapsed, kus eraldi looduskooli pole,“ Ministri sõnul jõutakse 2015. aasta lõpuks nii kaugele, et igas Eesti maakonnas paikneb vähemalt üks tipptasemel keskkonnahariduskeskus. Pärnus valminu on tema hinnangul kahtlematult parimaks eeskujuks.

Õppetööga alustatakse septembris. Linnarahvast oodatakse uut maja uudistama tavaks kujunenud seenenäituse ajal, mis kestab 17.-21. septembrini. Linnarahvale mõeldud suur keskkonnahariduskeskuse avasündmus koos põnevate innovaatiliste vaatemängude ja valgusetendusega peetakse 27.septembril.

 

*

Samal teemal: