Pärnus tähistatud lipu päev päädis Tõnis Mägi esinemisega Vallikäärus
Rüütli platsi mastilipp; Eesti Lipu Seltsi lipud kaunistavad Vallikääru nõlva
Lipu päeva tähistamist soosis eilne kaunis päikesepaisteline ilm, millele Pärnus püüti mitmete pidulike sündmustega samaväärselt hästi vastata.
Kõige arvukalmalt esindatud Rääma Põhikool: ca 100 õpilast, 10 õpetajat ja 65 kandelippude hoidjat
Kõige innukamad Rääma Põhikooli noored
Rohkem kui pool tundi enne lipurivistuse algust jalutasid Rüütli platsil Rääma Põhikooli skaudid ja gaidid, et võtta suured kandelipud enda hoida. Rääma Põhikooli noored olid ka arvatavasti koos õpetajatega kõige suurearvulisemalt esindatud. Direktor Elmo Joa ütles, et koos kooli 18 enda lipuga oli õpilaste kätes kokku 65 kandelippu. Üldse oli kohal sadakond koolinoort ja kümmekond õpetajat. „Õpetaja Tarmo Oidekivi tegi õpilastele eelnevalt lipukoolitust, et noored oskaksid lippe hoida ja mitte nii nagu mingeid palakaid,“ rääkis Joa.
Sinimustvalge laotumine Rüütli platsil
Mõni minut enne lipu päeva piduliku tseremoonia algust sammusid Rüütli platsi murule PaNoke (Paikuse noortekeskus) noored Indrek Lehtmets, Rando Jürgens, Kaspar Roosileht, Klenn-Karol Rääk, Richard Tammeorg, Hendrik Volmer, Ardo Saulep, Eggert Valter, Edvin Sild, Rudolf-Gustav Hanni, Rando Aljas ja Silver Lensment. Noorte nimed väärivad eraldi esiletõstmist seepärast, et nad soovisid väga hoida oma kätes maailma suurimat sinimustvalget lippu, mõõtmetega 7 X 11 meetrit, mis kuulub Jalgpallihaiglale. Eesti Lipu Seltsi juhatuse liige ja Jalgpallihaigla esimees Tarmo Kruusimäe istus spetsiaalselt nende noorte pärast bussile, et õigeks ajaks tõsta suures kotis peituv lipp keset platsi ja aitas seda ka pisut lahti rullida ning tõttas juba mõni minut hiljem Tallinnasse tagasi suunduvale bussile. Alles lippu hoidma asudes mõistsid noored, millist füüsilist pingutust ja eneseületust nõuab taolise „purje“ pinna sirgena hoidmine ebaloomulikus asendis kaugelt üle poole tunni kestva tseremoonia ajal. Eriti siis kui seda tuleb hoida õlgade kõrgusele tõstetud kätega või viibida pikalt kükitades. Pealegi polnud ilm üldsegi mitte tuulevaikne...
Birjo Piiroja sissejuhatavad sõnad
Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliorkestergi oli täpselt õigel ajal kohal ja avas piduliku rivistuse Eesti Hümniga. Päeva eeskõneleja Birjo Piiroja sissejuhatavad mõtted kandsid kohalviibijate mõtted vaheldumisi korduvalt ema ees seisvale lapsevankrile ja sadadele tuules lehvivatele Eesti lippudele. Üldse oli Rüütli platsile toodud ümmarguselt 180 suurt kandelippu, lisaks jagas Eesti Lipu Selts inimestele üle saja käsilipukese.
„Armas, Armen, sinimustvalge lipu kujunemine rahvuslipuks algas 19. sajandi lõpul ja riigilipuks sai trikoloor Eesti Vabariigi sündimisel. Eesti lipp sündis täpselt nagu sinagi, läbi valude. Aga just nagu sinu puhulgi, sündis ta suurest armastusest ja sünnitab omakorda armastust,“ tegi Piiroja esmase pöördumise oma poja poole, milles on ühtpalju nii ema armastust oma lapse vastu kui ka sügavat austust Eesti lipu, rahva ja riigi suhtes. „Ka sinul, armas poeg, tuleb läbi aastate oma lugu lipule jutustada, tehes seda kolmevärvilisele au andes. Ma kingin sulle selle pisikese sinimustvalge lipukese, et see aitaks sul kasvada ausaks, hoolivaks ja armastavaks eestlaseks.“
Ene Ergma tervitus
Riigikogu esimees Ene Ergma sõnul on ääretult meeldiv tähistada sinimustvalge sünnipäeva linnas, kus esimesena loeti ette Eesti iseseisvuse manifest. Ergma meenutas
kirikuõpetaja, pedagoogi ja kultuuriloolase Rudolf Kallase sõnu 1884. aastal Otepää kiriklas lippu õnnistades: „See saab neile, kes temale ustavaks jäävad ja teda kõrgel hoiavad, kaitsjaks ja hoidjaks kõigis eluraskustes.“ Samade sõnadega kutsus ta pärnakaid nüüdki kolmikvärvide juurde koonduma.
Andres Metsoja tervitus
Kui Pärnu maavanem Andres Metsoja Endla rõdu monumendi trepile tõusis, soovis ta rahvale meie lipu sünnipäeval palju õnne ja leidis, et selle päeva tähendust arvestades võiks aplaus olla palju tormilisem. Maavanem rääkis sellest, kuidas võidukad esinemised spordivõistlustel või kasvõi edukas esinemine Eurovisiooni lauluvõistlusel kutsuvad rahvast sinimustvalgete lippudega lehvitama, aga muudel juhtudel jäädakse siiski väliselt lipu suhtes leigeks. Selle taustal tunnustas Metsoja Sindi Gümnaasiumi ettevõtlikkust, millega nad esimestena kogu riigis välja tulid. Juba vähemalt paaril korral on nad lipupäevadel innustanud oma abivalmidusega linnakodanikke lippe heiskama ja selle tulemuslikkus on olnud Sindi tänavatel märgatav. Tänuks ja tunnustuseks lipu seltsile kinkis maavanem Eesti Lipu Seltsi esimehele Trivimi Vellistele Pärnumaa laualipu, mida selts saab kasutada kõrvuti Eesti lipuga oma nõupidamisi läbi viies.
Toomas Kivimägi tervitus
Pärnu linnapea Toomas Kivimägi jagas linnarahvaga mõtteid sümbolitest, mis kestavad teinekord riikide kestvusest kauemgi. Parimaks näiteks tõi ta meie oma sinimustvalge lipu, sest 128-aasta vanuse lipu kõrval on Eesti riik ise märksa noorem. Ta rõhutas Pärnu erilist kohta Eesti ajaloos ja nimetas seda linna riigi sünnipaigaks. Kivimägi sõnul on nii Eest riigi ajalool kui ka sümbolitel väga väärikas koht pärnakate südames, mille kinnituseks on hästi arvukas osavõtt Rüütli platsil. Ta oli arvamusel, et Rüütli platsil lipu päeva tähistava rahva hulk ületas tunduvalt Toompeal viibinud inimeste arvu ja mitte keegi hommikul Pika Hermanni torni lipu heiskamise juures viibinutest ei vaielnud Kivimägi väitele vastu. Sellest järeldas ta, et kuigi Pärnu on rahvaarvult Tallinnast kümme korda väiksem, võib ta ometi osutuda vaimult pealinnast suuremaks. Linnapea tänas Pärnus korraldatava lipu päeva eest võrdväärselt nii lipu seltsi liikmeid kui ka teisi abilisi.
Trivimi Velliste kõne
Oleme taas kord kogunenud siia erilisse paika, kus sündis Eesti riik – seekord selleks, et anda au 128-aastasele sinimustvalgele lipule. Viimased kaheksa aastat oleme meie lipu sünnipäeva varasemast väärikamalt tähistanud. Ja siin on Pärnu olnud teistele eeskujuks. Iga-aastane varahommikune lipuheiskamine 4. juunil Pika Hermanni torni ja lipule kummarduse tegemine samal päeval siin ajaloolise Endla rõdu mälestusmärgi juures on kaks kõige silmapaistvamat viisi ja väärikamat kohta, kuidas Eesti oma lippu austab.
Et Pärnu on selles kõiges nii silmapaistev, selleks on kaks põhjust. Esiteks on Eesti Lipu Seltsil Pärnus väga tugev osakond, kes on oluliselt aidanud kaasa meie lipukultuuri edenemisele. Ja teiseks on seda tegevust väga kiiduväärsel kombel toetanud Pärnu Maavalitsus ja Pärnu Linnavalitsus. Ning seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes – mitte ainult vaimselt, vaid ka aineliselt. Eesti Lipu Seltsi eriline tänu kuulub Pärnu maakonnale ja Pärnu linnale.
Ent meie ühised suured saavutused Pärnumaal pole piirdunud ainult Pärnu linnaga. Sindi linnapea on ütelnud täie õigusega, et Sindi Gümnaasiumi lipukultuuri kasvatuslik mõju on ammu kandunud väljapoole väikelinna piire. Seda on märgatud naabervaldades. Kui Sindi kooliõpilasi kutsutakse riigi jaoks mõnele olulisele tähtpäevale, siis tullakse sealt kümnete sinimustvalgete kandelippudega. Nüüd valmistab Sindi Gümnaasium ise 50 lipuvarrast, mille külge kinnitatakse 50 uut lippu. Need kingib Eesti Lipu Selts.
Kedagi ei saa vägisi sundida lippu armastama või austama. See soov kasvab õpilase hinges tasapisi, kui kodu ja kool selleks tuge annavad ja suunda näitavad. Öeldud sõnad käivad eriti ka nelja Pärnu kooli kohta, kellele Eesti Lipu Selts on samuti tänutäheks vastseid riigilippe kinkinud. Need koolid on: Ülejõe Gümnaasium, Ühisgümnaasium, Vene Gümnaasium ja Rääma Põhikool. Erilise hoolivusega on silma paistnud Pärnu Vene Gümnaasium.
Paikuse noortekeskuse PaNoke noored soovisid ise siin Rüütli platsil lahti rullida maailma suurimat sinimustvalget lippu mõõtudega 7 x 11 m. Ja siin see lipp täna on! Suur tänu Paikuse noortele! Suur tänu ka Eesti Jalgpallihaiglale, kes oma lipu laenas!
Lipu Seltsi juhatuse liige Priit Sutt külastas Sauga vallas Jänesselja lasteaeda, pidas mudilastele sütitava kõne ja kinkis lastele 50 väikest sinimustvalget käsilippu ning hulga Eesti lippu tutvustavaid voldikuid.
Nimetatud voldikud on koostanud Priit Sutt ja Tõnu Simson – meie seltsi oluline heade mõtete autor. Lipu Selts kingib äsja trükist tulnud voldikuid Pärnu rahvale Vallikäärus algaval isamaaliste laulude kontserdil, mille peaesineja on Tõnis Mägi Estraadiraadio ansambli saatel. Kontserdi on korralduslikult ette valmistanud Priit Sutt. Kontsert on Eesti Lipu Seltsi kingitus Pärnu rahvale.
Lõpetuseks tahan meelde tuletada, et Eesti Vabariik saab varsti 100-aastaseks. Hommikul Pika Hermanni juures võrdlesin meie riiki ainult mõni nädal vanema Soome Vabariigiga. Nende riigi rajajaile on kõigile ammugi püstitatud väärikad ausambad. Nüüd on meil viimane aeg asuda tegudele, et ajaloo löödud augud täita! Pärnu puhul tähendaks see ennekõike mälestusmärgi rajamist meie riigi väljakuulutajatele – Eesti Päästekomiteele.
Soovides kõigile kokkutulnuile palju õnne sinimustvalge lipu 128. sünnipäeva puhul tahan südamlikult tänada kõiki neid, kes on tänase päeva puhul vaeva näinud.
Tänan südikaid noori ja vanemaid lipukandjaid, Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliorkestrit, Eesti Sõjameeste Ühenduse Pärnu meeskoori, kaitseliitlasi ja teisi organisatsioone tõhusa toetuse eest!
Suur tänu Riigikogu esimehele ja maavanemale! Ning kõige viimaks tahaksin ma eraldi tänada Pärnu linna. Et mu tänusõnad muutuksid käegakatsutavamaks, palun siia tulla
tänase päeva hingel Urmas Saardil ja võtta ühes sinimustvalge lipp.
Eesti Lipu Seltsi kingitus Pärnu linnale
Seejärel kinkis Trivimi Velliste Eesti Lipu Seltsi nimel Pärnule tavalisest suurema riigilipu – mõõtmetega 150 x 236 cm, mille andis sealsamas üle Toomas Kivimägile. See lipp on ka harilikust paksemast riidest ning sobib oivaliselt Vallikääru 9m masti otsa, selgitas Velliste, kes kutsus rahvast ühisesse rongkäiku, mis viis Vallikääru isamaalisi laule kuulama. Kuid enne seda said lauluhääled lahti laulda veel ka Eesti Sõjameeste Ühenduse Pärnu Meeskoori lauljad.
Eesti Sõjameeste Ühenduse Pärnu meeskoor; Mari Suurväli tänab sõjameeste meeskoori esinemise eest
Rongkäik
Läbi Rüütli tänava liikuvas rongkäigus kantakse ümmarguselt arvestades 170 kandelippu
Ene Ergma, Birjo Piiroja, Armen ja Anne Velliste juhivad rongkäiku, nende järel Trivimi Velliste, Toomas Kivimägi ja Andres Metsoja
Pärnus toimunud lipu päeva rongkäik kujunes kõigi aastate rahvarohkeimaks. Rongkäigu pikkust mõõta püüdes oli pilt selline, et kui esimesed hakkasid jõudma Vallikääruni, möödusid viimased sammujad Pärnu Postimehe toimetusest. Rivi esimeses pooles asusid valdavalt lippude hoidjad, keskel orkester ja pasunapuhujatele järgnes veelgi pikem rivi inimesi, kellele polnud anda küll mitte suuri kandelippe, aga olid õnnelikud
selletagi. Kõige suurem hulk lippe oli Vallikääru sissemarssimise hetkel kui lippe polnud veel käest antud ja koos käeshoitavate suurte ja väikeste lippudega sai arvestada ka nende 30 lipuga, mis kaunistasid kontserti toimumise paika. Seega julgelt üle 300 sinimustvalge lipu, millest umbes kaks kolmandikku moodustasid suured lipud. Vallilt avanev vaade oli sel hetkel muljetavaldav ja pani paljudel südame tugevamalt põksuma.
Tõnis Mägi esinemine
Tõnis Mägi tervitab naiskodukaitse Pärnumaa esindust ja seisab naiskodukaitsega ühes rivis
Tõnis Mägi "Koit"
Ka kontserti algust saatis kena päikesepaiste, aga mida madalamale päevavalgustaja laskus, seda jahedamaks istumine muutus, sest päris suvesoojust veel õhus tunda pole. Võibolla seepärast jäid kuulajate pingiread hõredamaks. Kostus ka kriitikat reklaami kättesaadavuse osas, millega lipu selts tahab tulevikus tõsisemalt tegeleda. Siiski polnud reklaam olematu, sest sadakond suurt plakatit teavitasid aegsasti suursündmuse toimumisest. Uudisteartiklid Pärnu Postimehes olid täiesti olemas ja Päikeseraadiogi kuulutas iga tunni järel oma uudistes esimeses järjekorras lipu päeva tähistamist nii Rüütli platsil kui ka Vallikäärus toimuvat Tõnis Mägi kontserti.
Olenemata õhu jahedusest ootasid Mägi tõelised austajad ära ka tema lõpulaulu „Koit“, millele on aranžeeringu teinud Tanel Aavakivi. Ärkamisaja üks tunnusmeloodiaid sundis rahva taas püsti tõusma, naiskodukaitse hoidis kätt südamel, hoiti kätest kinni ja lehvitati lippe. Trivimi Velliste kinkis Mägile mälestuseks väikese lipu ja meenutas mõne aasta tagust kõnet, milles tuntud laulumees käis välja huvitava mõttekillu Eesti lipust kui triipkoodist. „See on geniaalne mõtteleid,“ kinnitas Velliste.
Tagasiside
Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles lippu kokku rullides, et eriti hakkajad olid need õpilased, kes ennelõunal olid riigieksamil ja õhtul leidsid endas vaimuvärskust tulla lipu päeva tähistama. Ta tänas ka õpetajaid, kes õpilastele eeskuju luues hoidsid käes suuri kandelippe.
„On väga tänuväärt tõdeda ning teada, et tänapäeva Eestis leidub südamega eestvedajaid, kes oma tegevusega taas rahva ühtsustunnet ning au oma riigi vastu püüavad ärgitada,“ ütles pärast kontserti PaNoke projektijuht Marika Valter, kelle noored võtsid vaatamata väsitavale suure sinimustvalge kanga hoidmisele rongkäiku minnes kätte ka kandelipud. „Loodan väga, et igal järgneval korral kasvab kaasatute hulk ning kodanike austus ja uhkusetunne oma kauni riigilipu vastu. Kindlasti kasvatab selline traditsioon noorte maailma vaadet ning iga kaasatud noor tunneb ülimat uhkust, et on saanud anda omapoolse panuse kanda nii olulisel päeval just meie – Eesti Vabariigi – lippu.“
Täna hommikul seda ülevaadet koostades saabus ka kiri Sindi linnapealt Marko Šorinilt: „Tahan tänada väga toreda lipu päeva tähistamise eest! Üritus oli südamlik ja pakkus ülevat meeleolu. Võin küll eksida kuid minu meelest oli lippe rohkem kui aasta tagasi ja see lisab ettevõtmisele väärtust.“ Kindlasti ta ei eksinud, sest ainuüksi suuri lippe oli võrreldes eelmise aastaga umbes topelt arv.
Tarmo Oidekivi
Ansambel Estraadiraadio
Samal teemal:
