Pärnu kodulehel annab linnavalitsuse kultuuriosakond teada, et laupäeval, 14. novembril toimub Roheline Laat Hommiku 2a platsil. Selle järgi seadsin minagi sammud juhatatud aadressi otsima. Selgem oleks muidugi öelda Pärnu Keskuse esine väljak. Veel parem oleks, kui linnarahvas koos uue valitsusega leiaks lihtsama ja lühema nimetuse kenasti korrastaud platsile.
Sagimist oli keskpäeva paiku palju ja kaubavalik mitmekesine. Räägiti mitmetes keeltes: võru, setu, läti, vene, soome ja kõige rohkem muidugi eesti keeles. Esimesena peatus pilk vankril, millel olid all suured raudvitstega kaetud puidust rattad. Järgmisena nägin vankri taga seismas suurtkasvu meest, kellel oli ühes käes tilluke kandiline pudel ja teises paraja suurusega topka. Kuuldes Võrumaa keelt, mõistsin, et härra on pika teekonna läbinud selleks, et tulla kauplema Pärnu laadale. Kaubaks pakkus Liivamägi Valjo vana Sooru potitehase sügavaid savikausse, mis on valmistatud Misso savist. Sooru asuvat Võrumaa taga Vene piiri ääres, aga mitte päris Setumaal. Kaupa uudistama tulnud naised näisid samuti võru keelt mõistvat. Nii saadi sedakorda hõlpsamini ilma riigikeele abita jutud räägitud.
Kohati oli vahekäik nii tihedalt inimesi täis, et ei hakanud ennast teiste vahele toppima. Siiski sain eemalt aru, et kauplemine käis kaladega. Nii nagu varem väljakuulutatud, oli enamik kaupa tõepoolest omavalmistatud toodang. Siiski tekitas mõni asi kahtlust, kui näiteks vaatasin Port Arturi poolses servas kõrguvaid jalanõude karpe.
Ühe auto katusele olid kenasti seatud suured elukad, mis vatti täis pressitud ja termatiini taolise materjaliga kinniõmmeldud. Kärdi Kapp tuli parajasti üht seapõrsast autost juurde võtma. Näis, et nendel mänguasjadel on minekut. Tema sõnade kohaselt on need armsad loomad valmistatud jääkribadest. Väga leidlik ja otstarbekas materjali lõpuni ära kasutamine.
Ühe väikese leti ääres kuulsin lõunanaabrite aktsendiga räägitavat eesti keelt. Astusin ligi ja mõtlesin, et küllap elab kusagil piirialal. Tegelikult tuli lätlane Madonast kitsejuustu müüma. Proovisin temaga veidi oma emakeeles juttu teha, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest tark kaupmees oli enda jaoks just niipalju eestikeelseid sõnu selgeks teinud nagu tal kauplemiseks vaja läheb. Asi seegi! Raimonds Melderis on heaks eeskujuks paljudele eestimaalastele, kes samuti soovivad Eestis hakkama saada.
AS Valtu Vein toodangu müüjad olid väga lahked degusteerijad. Aga mitte nii lahked, et alaealised nokatsid oleksid võinud keelt kasta. Kiideti ebaküdoonia ja õunte segust valmistatud veini. Ebakütooniaid kasvatab selle veini jaoks keegi talunik Tartu lähedalt. Õunu aga ostetakse üle Eesti kokku.
Täiesti huvitav oli ühel laual näha hiigelsuurt loomakarja päris tillukestest savikujudest. Nende materjaliks on valge savi ja valmistajaks Setu MTÜ Uusvada Potiseto.
Näha ja osta võis mööblit, ehteid, suveniire, mänguasju, lambanahka, kootud esemeid, korve, peegleid jne. Söögiks võinuks osta leiba, kala, suitsuliha, kõikvõimalikke pähkleid ja palju palju muud. Mesi on heaks ravimiks kurgule. Laat missugune ja väga sobivas paigas, mis ümbritsetud kolme suure kaubanduskeskusega, kuhu ostlejad alati kõige enam satuvad.
Nagu ühele laadale kohane, ei puudunud ka tänavamuusik.
