Peeter Pätsil on täna 130. sünniaastapäev
Täna tulid Pärnu Metsakalmistule sõjahaudade hooldeliidu juht Tiina Tojak ja ajaloolane Eduard Rajari, samuti Kaitseliidu Pärnumaa Maleva esindaja, et asetada pärjad Peeter Pätsi 130. sünniaastapäeval tema kalmule ja mälestada suurmehe oluliseid teeneid, mida ta on kordasaatnud eesti rahva hüvanguks.
Peeter Päts sündis 1880. aasta 5. märtsil Pärnumaal Tahkuranna vallas Tahku külas pere viienda lapsena. Ta suri 1942. aasta sügisel pealinnas ja maeti Pätside hauaplatsile Tallinna Metsakalmistul. Kuna punane võim ei andnud Pätside pere liikmetele ka surnutena asu, siis korraldasid tuttavad ja sugulased Rootsis elanud poja Ilmari soovil salajase ümbermatmise Pärnu Metsakalmistule tema abikaasa Aita kõrvale. Saladust hoiti kuni uute olude saabumiseni ja 1991. aasta 8. juulil avati Pärnu muinsuskaitse seltsi algatusel Peeter Pätsi perekonna hauatähistus.
Eduard Rajari meenutas üksikuid tahke mälestusväärse mehe mitmekülgsest elust, mida tuleks meeles pidada. Peeter Pätsi lapsepõlv möödus Raekülas, kuhu koliti Pärnusse asumise järel 1885. aastal ja kus veel praegugi sama maja seisab püsti, ehkki võõrvõim selle natsionaliseeris. Pärnus õppis ta Nikolai koolis, edasi jätkas Pärnu linnakoolis, mille lõpetamise järel astus Pihkva maamõõdukooli. Õpingu läbimine andis tööd maamõõtjana Grodnos kubermangus.
Enese täiendamisega jätkas ta linnade planeerimise ja ehitamise kursustel Dresdeni kõrgemas tehnikakoolis. Vene-Jaapani ja Ilmasõjas osales Peeter Päts ohvitserina. 1918. aastal sai õpetatud mehest Pärnu linna maade ja metsade osakonna juhataja kuni astus Vabadussõja alguses Pärnu 6. jalaväepolku. Teda võib pidada soomusauto ja Pärnu soomusrongi ehituse üheks peamiseks eestvedajaks. Samuti oli ta Pärnu Kaitseliidu asutajaid ja Pärnumaa rahvaväe Kaitseliidu ülem Vabadussõjas ning Pärnu komandant. Aastatel 1922–1927 tegutses kõigepealt Eesti-Läti piirikomisjoni liikmena ning hiljem sai temas esimees.
Rahu saabumisel arvati sõjamees kaptenina reservi. Tema teeneid hinnati Anna ja Stanislavi ordeni ja Vabadusristi I liigi 3. järguga.
Eduard Rajari pidas tähtsaks meenutada, et Peeter Päts asutas oma lapseeas surnud tütre Liivia mälestuseks Raekülla lastekodu, mis hiljem asutati ümber Tihemetsa, tolleaegsesse Voltvetti. Lastekodu oli mõeldud eeskätt neile lastele, kes kaotasid Vabadussõjas oma vanemad.
Vabadussõja järel õppis ta Tartu ülikooli loodusteaduskonnas, mille lõpetamise järel sai temast geograafiamagister.
1934. aastal osales ta riigiametnikuna Narva ja Petseri alade kinnistute määramise komisjonis, töötas inventeerimisel Petseri kloostris ja jätkas taas Eesti-Läti piirikomisjonis. Riigikogu määras aktiivse ühiskonna liikme riigiparkide valitsejaks, pärastpoole loodushoiu ja turismi instituudi direktoriks. Viimases ametis tegi ta turismi vallas head koostööd Balti riikidega. Üheskoos Aitaga kaitsesid nad aktiivselt loodust ja abistasid Tallinna loomaia loomist. Peeter Päts oli valitud nii loomakaitse kui geodeetide ühingu esimeheks.
Lõpetuseks värvikas fakt aastast 1911, mil Peetri ja tema venna Voldemari eestvõttel korraldati Raekülas esimene ilutulestik. Sündmus leidis aset Jaan Teinbergi (Kembi Jaan) aias, kus esines Reiu laulukoor ja etendus näidend “Meie aja kilplased”. Raketid kärgatasid augustikuu õhtupimeduses taeva laotusesse.
