Tugiisiku teenusega pakutakse abi lapsevanematele, et nad suudaksid laste eest paremini hoolitseda. Samuti mõeldakse lastele, kes võiksid vanema toe puudumisel oma elu paremas suunas ise juhtida. Kuidas on ettevõtmine edenenud ja milliste tulemusteni ühes või teises omavalitsuses jõutud, sellele püüdsin mõningaid vastuseid leida.

Paikuse veebikeskne perekeskus

Tundub, et vaatamata ruumide puudumisele on Paikuse vallas ettevõtmisega tegusalt ja originaalsel viisil toimitud. Paikuse Perekeskuse projektijuht Kristel Kadakas omab kogemusi Viljandi Päikesekillu Perekeskuse asutaja ja juhatuse esimehena. Kadakas saatis Paikuse perekeskuse senise tegevuse tutvustamiseks pikema kirja, mille siin täies mahus lugejatele tutvustamiseks esitan:

Paikusel kerkis võimaliku perekeskuse teema tõsisemalt päevakorda läinud aasta kevadel, mil toimus selle teemaline infopäev Paikuse, Tori, Halinga ja Audru aktiivgruppidele. Tõsisemate tegudeni jõuti siiski sügisel. Emmekatega üheskoos vaagiti läbi Paikuse noori peresid huvitavad teemad, vajadused ja ka võimalused. Eks oli ka ebakindlust, sest majanduslangus pani mõtlema, kas teenustele leiaksime ikka tarbijaid ja kas pered sellises keerulises seisus välja tuleksid.

Mina isiklikult, omades tänaseks 6. aastat Viljandis Perekeskuse juhtimise kogemust, julgesin olla pisut optimistlikum. Paikuse erineb paljude väikeste omavalitsuste seast just oma noorte perede rohke arvu poolest ja millal veel peaksime lastevanematele tähelepanu pöörama, kui mitte praegu, mil on paljudel raske. Just täna vajavad noored lapsevanemad palju enam tähelepanu kui mõned aastad tagasi, et leida endas perekeskuse kaudu jõudu edasi minemiseks ja mitte stressile allavanduda.

Tänaseks ollakse oma perekeskuse projektiga jõutud juba esimese reaalselt katsutava sihtmärgini. Projektide toel on loodud virtuaalne perekeskus ning alustatud esimeste lastevanematele suunatud vestlusringide ja koolitustega. Miks just virtuaalne perekeskus? Kuna ruume „päris“ perekeskuse sisseseadmiseks pole antud hetkel Paikusel kuskilt võtta, otsustati läheneda loovalt ja kolitigi veebi, sest pereteenuste pakkumisega ootamine poleks enam kuigi mõistlik. Kuna internet on pea kõikidel igapäevaselt kättesaadav, siis miks mitte neid paljusid võimalusi ära kasutada?

Kuidas perekeskus saab asuda internetis? Tegelikult on see väga lihtne. Tavaliselt peetakse perekeskuse puhul silmas kindlaid ruume kuhu võib avatud aegadel tänavalt sisse astuda, et saada tuge, nõuannet, vahetada infot, suhelda teiste vanematega, tegutseda ühiselt või lihtsalt koos lapsega aega veeta. Virtuaalne perekeskus erinebki tegelikult sellest kõigest vaid paiknevuse poolest. Virtuaalne Perekeskus on külastajale 24 h kättesaadav. Siia tulemiseks ei pea isegi mitte koduuksest välja minema. Ainus, mis tõesti vajalik, on interneti ühendus.

Oleme püüdnud perekeskuse „sisustada“ hubaseks ja lapsesõbralikuks, et ka koos lapsega tulles oleks mõlemal perekeskuses viibimine põnev. Perekeskuses ringi kolamiseks ja ajaveetmiseks jagub tegevust tõesti nii lapsevanemale kui lapsele. Jagub mängu ja põnevat meisterdamist koos Milliga. Jagub lugemist, saab suhelda teiste lastevanematega, küsida nõu erialaspetsialistidelt, müüa- osta- vahetada ning põnevatest sündmustest teisi teavitada. Perekeskus teab täpselt millal on kellegi sünnipäev või kui on meie sekka väikseid inimesi juurde sündinud. Üsna pea saab olema siin pidupäevalistele õnnesoovide edastamiseks oma õnnesoovisahtel. Astu kasutajaks ja need võimalused on sulle kõik avatud.

Ent on ka teenuseid, millest osasaamiseks tuleb siiski inimeste sekka tulla. Tänu koostööpartneritele, kes meid ruumidega aitavad, saab osaleda erinevates klubilistes tegevustes, perepäevadel, lastevanemate vestlusringides ja koolitustel.

Miks on perekeskuse olemasolu ükskõik mis vormis vajalik? Kui ennevanasti elas koos mitu põlvkonda ning naine sai oma oskused ja teadmised emalt ja vanaemalt, siis praegu on naisele lähimateks tema mees ja laps, kes on aga sama kogenematud kui ta ise. Vanavanemad elavad tihti kaugel eemal ja on veel ise tööturul aktiivsed. Näemegi, et perekeskus saab oma olemuse ja teenustega täita just seda tekkinud tühimikku. Lapsed on meie tulevik. Aga selleks , et tulevik oleks parem, peame toetama oma lapsevanemaid paremateks vanemateks kasvamisel. Täpselt selline nagu on pagas, mille lapsevanemad oma lastele kodust eluteele kaasa pakivad, saab olema meie kõigi tulevikuühiskond.

Paikuse Perekeskuse projektijuht ütleb lõpetuseks, et koos on toredam! Siin on ka veebiaadress, millele klikkides pääseb perekeskusesse: www.paikuseperekeskus.ee

Audru vallas peetakse veel nõu

Järgnevalt mõni sõna Audru valla plaanidest perekeskuse osas, mida arutati haridus-, kultuuri- ja sotsiaalnõuniku Peep Tarre`ga käesoleva nädala esmaspäeval.

Audru valla sotsiaalpedagoog Sirje Järvet annab teada, et perekeskus on Audru vallas loomisel, aga lõplik vormistus võtab veel veidi aega. Perekeskus jääb ilmselt MTÜ Audru Lastekaitse Ühingu alluvusse, tehes koostööd Audru Vallavalitsusega. Aprilli lõpupoole toimub selleteemaline koosolek kõigile ühingu liikmetele. Ruumid on praegu juba olemas ja ka inimesed, kes on valmis perekeskuses toimetama. Täpsemalt saadakse sellest rääkida mai lõpus.

Sindis avatakse perekeskus mais

Sindis on perekeskuse loomisel kätt pidevalt pulsil hoidnud Sindi Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg. Nemad loodavad perekeskuse töö käivitada mais. Kooskäimise ruumidena saab kasutada Sindi sotsiaalmaja. Kiviselg ütleb, et perekeskuse töö korraldamist on seni aktiivselt toetanud MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik juhataja Helga Mitt, Sindi volikogu liige Lia Oras, Sindi sotsiaalmaja juhataja Viive Sepik ja Urmas Elmi. Kiviselg ei soovi küll võtta perekeskuse töö juhatamist oma õlgadele, aga on valmis võimalikult palju kõiges kaasa aitama.

Kiviselg toob näiteks 2008. aastal korraldatud ürituse Reius, mis toimus koos Sindi lastega ja mida saaks edukalt korrata uuendatud vormis loodava perekeskuse juures.

Vabas õhus läbi viidud põneva seiklusmängu käigus lahendasid osalejad instruktorite valvsa silma all erinevaid ülesandeid, mis olid põimitud eriüksuse väljaõppega. Osalejad läbisid rajal oleva kontrollpunktid GPS seadme abil. Juba nädal enne üritust jagati osalejatele kätte seadusandluse ja kuritegevusega seotud materjalid, millele mängu ajal pidi kontrollpunktides vastama. Metsas tehti ka väike piknik. Lapsed lasid vibuga ja paintballiga märki. Parimat seiklusrajal võistelnud meeskonda autasustati paari tunnise meresüstamatkaga Pärnu lahel.

Lastekaitsespetsialist on valmis ka erinevaid loenguid ja õpetusi lastevanematele korraldama.

Küllap suudab uudseid mõtteid ja tegevusi tuua perekeskuse töösse ka Lia Oras, kes on varem aktiivselt tegelenud programmiga „Äärekivi lapsed” ja koostanud palju huvitavaid spetsiaalse suunitlusega raamatuid nooremaealistele lastele. Urmas Elmi on eraalgatuslikul initsiatiivil üsna pikalt tegelenud perekeskuse loomise üksikasjadega, millest möödunud aastal ka pikemalt siinses märkmikus juttu oli.

Halinga vallas tegutsetakse pikemat aega perekohvikus

Kõige kaugemale on neljast vaadeldavast omavalitsusest jõudnud vast Halinga vald, kes juba 2009. aasta 12.septembril pidas koostöös Halinga Vallavalitsusega Pärnu-Jaagupi lasteaias Pesamuna Halinga perekeskuse esimese perekohviku ürituse. Halinga valla perekeskuse kodulehe põhjal oli tegemist vabatahtlikkuse alusel toimiva süsteemiga, kus anti kõigile eelkooliealistele lastele koos vanematega võimalus kokku tulla ja korraldada nö kohvitamise pärastlõuna. Aeg ajalt loodetakse kutsuda kedagi huvitaval teemal rääkima, samas jäetakse alati aega ka omavahel suhtlemiseks. Lapsed saavad samal ajal mängida. Perekohvikus kohtutakse igal neljapäeval kella 14 ja 16 vahel Pärnu-Jaagupi lasteaed Pesamuna ruumides. Perekohviku tööd juhatab sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni aseesimees Heli Künnapas.
Perekohvik on vaid üks osa perekeskusest.

Ülejäänud perekeskuse tööd juhib lasteaed Pesamuna juhataja Sirje Mölder ning jätkuvalt tegeletakse perekeskuse funktsioonide laiendamisega. „Perekeskuse juhataja Sirje Mölderi eestvedamisel toimus lastevanematele teabepäev esmaabi osutamisest laste traumade korral ning plaanis on korraldada lastele ja nende vanematele õppepäev-looduslähedane eluviis,” räägib valla sotsiaalnõunik Anneli Lusti, kes muuseas nimetas, et Paikuse Perekeskuse projektijuht Kristel Kadakas on neidki mitmete nõuannetega toetanud.

Anneli Lusti sõnul on perekeskuse eestvedajatel palju mõtteid ja plaane, loodetakse lastevanemate aktiivsele huvile ja osavõtule.
Kellel on küsimusi või kahtlusi enne perekohvikusse tulemist, võib igal ajal küsida Helit telefonil 512 9818. Kodulehele pääseb siia klikkides: http://halingaperekeskus.blogspot.com/

Samal teemal: