Pro Patria sisaldab ligemale 9000 nime

Raamat „Pro Patria II 1940-1945“ on Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejatele. Auraamat trükiti esmakordselt 1998. aastal Tartus. Nüüd avaldati teine trükk parandatud ja täiendatud andmetega uuesti. Seda raamatut on toimetanud Vello Salo ja Aigi Rahi, kordustrükki toimetas Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees Peep Varju. Raamatust leiab veidi vähem kui 9000 nime.

Raamatu eessõnas öeldakse, et Teine maailmasõda ja esimene Nõukogude okupatsioon Eestis on poole sajandi tagused minevikusündmused, mis tõid Eesti rahvale kannatusi, kaotusevalu, leina ja pisaraid. Okupatsioonivõimu inimsusevastaste kuritegude – 1941. a. juuniküüditamise, massilise arreteerimise ja mõrvamise ohvriks langesid tuhanded Maarjamaa mehed, naised ja lapsed. Need enamlaste hirmuteod õpetasid eestlasi Nõukogude okupatsioonivõimu vihkama. NSV Liidu ja Saksamaa vahelise sõja puhkedes sai sellest vihkamisest alguse eestlaste 1941. a. suvesõda okupantide ja nende käsilaste vastu.

Saatesõnas räägitakse sellest, et enam kui 400 aasta jooksul on sajad uurijad teinud tööd selle nimel, et Eesti vabaduse eest elu andnud mehed ja naised oleksid jäädvustatud Auraamatus. Uurimistöö keerukust ja ületamatuna tunduvaid takistusi on põhjustanud eelkõige see, et kodumaal ei tohtinud ligemale poole sajandi kestel teha uurimusi nimetatud teemal. Langenud võitlejaist ei tohtinud suudki paotada, sest Eestit teistkordselt okupeerinud kommunistliku võõrvõimu ajal nimetati neid tolleaegsele terminoloogiale vastavalt bandiitideks, fašisteideks, kodumaa reeturiteks ja rahvavaenlasteks.

Eelneva tõdemuses ja teadmises, et kuni tänase päevani pole isegi kommunistlikust ikkest vabanenud Eesti Vabariik söandanud avalikult ja ametlikult tunnustada Teise maailmasõja aegseid vapraid vabadusvõitlejaid, on käesolev Auraamat igati positiivne ilming ja lugupidamine vaprate meeste meelespidamisel.