Esitasin sel puhul mõned küsimused raamatu koostajale ja toimetajale Anne Vellistele.

¤ Milles seisneb kõnesoleva raamatu kõige suurem väärtus?

Eesti poliitiline ajalugu on olnud traagiline. Iga aasta vastupanuvõitluse päeval 22. septembril süüdatakse ühes Eesti kirikus 16 küünalt – just nii palju on meil olnud kadunud riigivanemaid-riigipäid. Valdav enamik neist pidi kogema vägivaldset surma. Neil jäid kirjutamata Euroopas nii tavalised memuaarid. Konstantin Pätsi vend Voldemar jõudis oma mälestused üle noatera kirja panna, olgugi et sõja ajal varastati temalt kõige olulisem kohver käsikirjade ja fotodega. Voldemar Päts kirjeldab üksikasjalikult Eesti riigi sünnilugu nii Pärnus kui Tallinnas. Ainuüksi see on jääva väärtusega.

¤ Millist huvi pakub raamat pärnakale?

Pärnu on Pätside lapsepõlvelinn ja Eesti riigi sünnilinn, siin need kaks liini põimuvad. Voldemar Pätsil kui hea mäluga kunstnikul on detailirohkeid põnevaid lapsepõlvekirjeldusi Raeküla tekkeloost ja igapäevaelust, aga ka näiteks meenutus sellest, kuidas ta jääminekul mööda jõge alla triivis ja üle noatera pääses. Suure soojusega räägib ta Pätside kokkuhoidvast perekonnast, samuti oma vaheldusrikkast koolipõlvest.

¤ Kas raamat kõnetab ka tänapäeva?

Eesti iseseisvust sepistasid Pärnus teiste hulgas nii Pätsid kui Jürvetsonid. Manifest, mis Endla rõdult ette loeti, oli trükitud Aleksander Jürvetsoni trükikojas. Tema poeg Artur Jürvetson abiellus Voldemar Pätsi tütre Silviaga. Nende pojapoeg Steve Jürvetson on maailmakuulus riskiinvestor, kelle nimi seondub Skype´i, Hotmaili ja EGeeniga. Talle kuulub edukaima elektriauto Tesla esimene eksemplar. Steve ei ole unustanud Eesti ajalugu – tänu temale on laialt levinud film „Laulev revolutsioon“, mis teinud paremini tuntuks ka Eesti uuema vabadusvõitluse. Steve Jürvetson kõnetab kindlasti Eesti noorsugu.

Samal teemal: