Rein Kilk sai teada ühesendise olemasolust
TÜ Pärnu kolledži korraldusel toimus eile Pärnumaalt Riigikogusse kandideerivate esinumbrite vaheline väitlus peamiselt Väärikate ülikooli suurema teadlikkusega kuulajate ees.
Poliitikute väitlust kuulama tulevad inimesed valivad erakondade reklaami
Alanud nädala esimene päev kujunes Pärnumaalt Riigikogusse kandideeriatele järjekordseks omavaheliseks jõukatsumiseks nii teadmistelt kui sõnaosavuselt, mille juures suudeti ka päris siirast ja südamest tulevat nalja visata. Kohati isegi nii siirast, et kuulajail võis tekkida mõnel juhul raskusi nalja ja tõsimeelsuse vahel vahet tegemisega. Juhtus nii, et Rein Kilk tabas ennast üllatuselt, kui ülejäänud seltskond püüdis vastupidiselt ärimehe arvamusele tõendada ühe sendi olemasolu. Suurt mõttepingutust nõudvad väitlused võivad targemadki pead hetkeks teadmiste pangast välja lülitada.
Tutvustus
Kohal viibisid Mart Helme (EKRE), Annely Akkermani asendanud Rein Kilk (IRL), Toomas Kivimägi (Reformierakond), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Jüri Saar (Vabaerakond) ja Kadri Simson (Keskerakond), kes pidi taas pisut aega enne lõppu lahkuma. Sedakorda ootas teda fuajees ERR-i telereporter. Moderaatori ülesannetes olid kolledži direktor Henn Vallimäe ja sama õppeasutuse lõpetanud Lenno Põder. Mõlemad mehed tunnistasid oma igakordset valimiste eelset kimbatust, kelle poolt oma hääl anda? Lenno valib inimest vastavalt erakondlikele eelistustele. Vallimäe valib erakonda ja selles poliitilises ühenduses kõige sobilikuma inimese. Sellepärast antigi esmalt kõigile võrdne võimalus ennast tutvustada.
Helme ütles, et oli oma nooruses vägagi Pärnuga seotud. Siin ta õppis ja tegi kaasa omaaegses menubändis Viking, mis moodustati 1965. aastal ning tegutses aktiivselt 1969. Bändis osalesid lisaks Helmele vennad Andres ja Jüri Valkonen, Peeter Väljak, Väino Saareoja, Einar Keskpaik ning Rao Laidsaa, mida on samaealistel teinekord päris hea meenutada. Helme peab oma teeneks seda, et on olnud suuresti abiks Pärnu ja Sotši sõprussuhete arendamisel.
Rein Kilk sidus oma edasise elu oluliselt Pärnuga paarkümmend aastat tagasi. Kilk on arendanud Pärnu sadamaid, taastanud Villa Ammende, kuursaali. „Asutasin turvafirma Skorpion, kelle abiga tabasime Pärnus vähemalt tuhat pätti,“ kiitis Kilk tulemuslikku tööd korra loomisel. Ühtlasi avaldas oma erakonna kolmas number maakonnas kindlat veendumust, et seekordne Pärnumaalt Riigikogusse kandideerijate valik on erakordselt hästi õnnestunud selleks, et tekitada üksmeelselt Pänumaa huvides tegutsev meeskond. Samuti õnnitles ta Toomas Kivimägi tema sünnipäeval.
Kivimägi tänas tähelepanu eest ja kiitis Kilgi saavutusi. Samuti meenutas Kivimägi oma tööd maavanemana. Tema ajal valmis kolledžihoone, aga praegu võib rahul olla seepärast, et linn särab valguses.
I. Saar on elanud Saaremaal ja Virumaal, töötanud teatris Endla. „Pärnus õppisin lavalist võitlust.“ Ta kinnitas, et tänu sotside võimule tulekule õnnestus koalitsioonis Reformierakonnaga anda Rail Balticu arendamisele otsustav käik, mis enne seda olevat liialt venima kippunud.
Professor J. Saar on olnud tihedalt seotud Tootsiga, kus tema ema elas aastani 2008. Ta on töötanud Paikusel Sindi erikutsekoolis, kus aitas kurikaelasid õigele teele juhatada. J. Saar peab eriti vajalikuks vähendada pealinna keskset tsentraliseerimist, mis tooks kasu ääremaadele, sealhulgas ka Pärnumaale.
Simson on vanemate kaudu seotud Toriga. Igal aastal annab ta üle oma vanaema, Juta Musta nimelist preemiat Tori Põhikoolis. Preemiafond loodi kooli kunagise eluaegse õpetaja ja kodu-uurija Juta Musta mälestuseks ning kodu-uurimuslike tööde toetamiseks professor Aadu Musta ja pojatütre Kadri Simsoni poolt. Tartu Kultuurkapitali juurde loodud fondist maksti esimest korda stipendiumi 2011. aastal. Simson seisab selle eest, et vallad saaksid tagasi endisaegse riigipoolse rahaeralduse. Vallad ei peaks elama üksnes nn katusrahade almusest.
Vastused moderaatorite küsimustele
Järgnevalt kõneldi hariduspoliitikast; küsiti kuidas saaks Pärnule kasulik olla ja võeti teemaks sotsiaalpoliitika. Lõpuks anti sõna saalile, et küsida mõned teravad ja isegi väga teravad küsimused.
Simson leiab, et lasteaiaõpetajatele tuleb kehtestada üleriigiline miinimumpalk, et nende töö oleks igal pool võrdselt väärtustatud. Maakoolidele ei tohi vaadata kasumlikuse seisukohast. Kus on koolid, seal püsib elu. Pole õige koondada kõiki gümnaasiume ühte suurde riigigümnaasiumisse. Rahastamise skeem peab tagama ka väikeste koolide elujõulisuse. Ülikoolide puhul on Simson alati olnud tasuta kõrghariduse poolt. Ta ise on saanud hariduse Tartu ja Londoni ülikoolides.
Seevastu J. Saar näeb tasulise hariduse kaotamises päris suuri probleeme. Koos tasu kaotamisega kadus ülikoolil ära üsna suur tuluallikas. Seepärast oodatakse ülikoolis tasulise õppe taastamist. „Ülikooli regionaalpoliitiline tähtsus on väga suur ja Tartu ülikool tähendab oluliselt rohkemat, kui üksnes Tartuga piiritlemist. Kindlasti peab jätkuma Tartu ülikooli kolledžite tegevus Narvas ja Pärnus. Pärnus peab kindlasti jätkuma töökohti neile, kes on omandanud kõrghariduse. Maakoolide sulgemine on suur regionaalpoliitiline viga!“
I. Saar nimetas suurt Euroopast tulevat rahahulka, mis lubab luua ligikaudu 3000 uut lasteaiakohta. Sellest Pärnumaale loodetakse saada ca 300 kohta. Õpetajate palk peaks sotside hinnangul tõusma 120% keskmisest. „Kutsekoolide võimekus peab maakondades säilima ja Pärnu kolledži tegevus samuti. Riik peaks panustama kutseõppele ja kolledžihariduse andmisele võimalikult paendlikult, et reageerida hästi kiiresti tööjõu vajadustele.“
Toomas Kivimägi arvates on laste sündivus vähenenud kindlasti ka lasteaiakohtade vähesuse tõttu ja seepärast ta tunnustab Euroopa Liidu linnalist meedet, mis võimaldab rahastada lasteaiakohtade loomist. Sama meede võimaldab arendada ka kergliiklusteede võrgustikku. Ta tänas sotse, kes selle eest on hea seisnud, aga ei saanud jätta märkimata ka Reformierakonna teeneid. Ka Reformierakonna eesmärk on õpetajaid vääriliselt tasustada ja tõsta aastaga keskmine palk 1500 euroni. Ta tunnustas Simsoni märkust, et on tekkimas veelahe lasteaia- ja kooliõpetajate palkade vahel. „Me kõik peaksime toetama Pärnu kolledži jätkusuutlikust. See ei ole niisama, et asjad püsivad igavesest ajast igavesti ilma kestvuse tagamiseks pingutusi tegemata. Tudengite nappus on praegu suurem kui üldhariduskoolides. Pärnu kolledži olemasolu on maakonnale ülimalt tähtis.“ Kivimägi pooldab gümnaasiumi lahutamist põhikoolist. Pänus olgu kolm gümnaasiumit: riigigümnaasium, omavalitsuse gümnaasium ja eragümnaasium.
Kilk on tõsise mehena ka tuntud samaväärselt hea huumori soonega. Hea nali aitab koondada tähelepanu olulisele. Kilk tunnistas, et oli saanud esinemiseks piirkonna juhilt abistavaid pabereid, aga minnes autosse lipsu ette panema, unustanud ta tähtsad kirjad maha ja nüüd tuleb kõike rääkida võrdväärselt teistega üksnes oma peast. Haridusest kõneles ta oma kogemuste põhjal. „Olen võtnud hoo sisse ja teinud iga nelja aasta järel uue lapse. Olen oma laste pealt jälginud hariduskäiku ja teinud inimkatseid. Kes on õppinud külakoolis, kes Tallinna parimates koolides ja mõni nii siin kui seal. Üks minu poistest rääkis, et oli saanud Tallinnas õppides sellise enesekindluse, et juhib nüüd Pärnu sadamat. Ta ei kartvat Mati Heidmanni ja julgeb juhtida iseseisvalt. Kõik, tänu heale koolile.“ Oma näitega jõudis Kilk selleni, et näeb oma 8 lapse käekäiku jälgides hea hariduse saamist alates lasteaiast kuni ülikoolideni ülimalt tähtsa osana riigi tuleviku kujundamisel. Hea haridus oleneb headest õpetajatest ja heade õpetajate saamiseks peab neile maksma väga head palka. „Võibolla arvan ma selliselt ka seepärast, et kõik minu suguvõsas, ema, isa,tädid, onud ja teised, on olnud õpetajad,“ leidis Kilk, kes soovib ka ise õpetaja olla.
Helme teadis, et enne II Maailmasõda olevat Eesti Vabariigis olnud Riigikogu liikmete palk ainult natukene suurem õpetajate palgast. „Ma arvan, et peaksime taas samas suunas liikuma! Riigikogu liikmete palgad tuleks allapoole tuua ja õpetajate palku tõsta Riigikogu liikmetega enamvähem samale tasemele!“ EKRE seisukohalt peab kool asuma kodule lähedal, mitte ainult hea transpordiühendusega linnades, vaid ka kaugetes maapiirkondades. „See tähendab, et me ei tohi koole praegu kinni panna nii nagu seda siiani tehakse. Eelmisel sajandil oleme üles ehitanud väga hea koolivõrgu, mida nüüd lihtsalt lõhume.“ Peamise koolide sulgemise põhjusena näeb Helme suuri halduskulusid ja samas põrkutakse kokku kõikvõimalike eurodirektiividega, mis nagu ütleks, et nii peabki olema. Veel juhtis Helme tähelepanu vajadusele suurendada ametiõpet.
I. Saar on seisukohal, et tööandja peaks olema vabastatud erisoodustusmaksust, kui ta investeerib oma inimeste tervisesse. Ostes piletid ujulasse või võimlasse, ei peaks ettevõtja saama selle eest karistatud. Samuti rääkis ta kõigile laieneva hambaravi hüvitise vajadusest. Paljude hädade ja haiguste põhjuseks on katkised hambad. „Miks peaks hommikust õhtuni lubama alkoholi reklaami, mille võiks täielikult ära keelata.“ Keskmise palga tõstaksid sotsid 1600 euroni aastaks 2019, keskmine pension tõuseks pooletuhandeni. „Sündivuse osas on sotsid ainsad, kes on kümne aasta jooksul midagi konkreetselt ära teinud. Lastetoetused tõusid 19 eurolt 45-le.“ I. Saar arvab, et ei piisa Reformierakonna lubadusest toetada rohkem alates kolmandast lapsest. Et kolmandani jõuda, peab rohkem toetama ka esimest ja teist last.
Simson kritiseeris teravalt olukorda, et erisoodustusmaks lubab investeerida küll uutesse hoonetesse ja seadmetesse, aga inimestesse investeerimist ei võimalda. Keskerakond on üritanud olukorda muuta, aga Riigikogus polevat sotsid selle mõttega kaasa tulnud, kuna soovivat Reformierakonnaga koalitsioonis jätkata ka uues koosseisus, leidis Simson.
Väärikate ülikooli kuulaja Endel Mölder küsis kõigilt Pärnumaalt Riigikogusse kandideerivatelt inimestelt, kas ollakse nõus tegema tööd keskmise või poolteise keskmise palga eest? Arvestades töö raskusastet sellega enamik kandidaate ei soostunud. Helme ei teadnudki Riigikogu liikme palga suurust, aga erilist tähelepanu pälvis Kilgi vastus. Tema lubas olenemata tasu suurusest eraldada poole palgast heategevusele.
Cibuse leiva renkarnatsioon
Valter Parve küsis Kilgilt, miks ta sulges Pärnus Cibuse leivatehase? Kilk vastas, et paljude arvates tulevat raha seina seest, aga tegelikult nii see ei olevat. Raha tuleb ettevõtja kasumist. „Kui riigieelarves on 8,8 miljardit, siis see raha saadakse ettevõtjate makstud maksudest. Mina olen enne Cibuse kinni panekut maksnud riigile sots- ja tulumaksude näol 1,5 miljardit Eesti krooni. Mõelge, kui palju teie olete suutnud oma suurest tarkusest Eesti riiki toetada? Kahtlemata on tehtud ka vigu, aga kahtlemata lähen ma sellega ka edasi. Tunnistan, et makse oli raske maksta. Praegu lähen investeeringutega edasi. Praegu süvendame Pärnu sadamat 7.5 meetri sügavuselt. Soovime Pärnusse tuua kruiisi laevu. Vaatamata tagasilöökidele jätkan ma võitlust selle nimel, et tuua riigile rohkem kasu läbi sadama tegevuse tulemuslikkuse ja läbi töötajatele makstavate palkade. Siin on 200 miljoni suurune tagala...“
„Teie ei ela töötajate arvelt, meie müüme oma tööd ettevõtjatele, ei maksa öelda, et keegi elab ettevõtjate arvelt,“ öeldi saalist Kilgi jutule vahele.
Kivimägi küsis repliigina, kas keegi teab, kus Cibuse toodetud Pärnu leiva vormid praegu asuvad. Keegi saalist andis vihje ja Kivimägi nimetas Sindis asuvat Krulli kohvikut, kus toodetakse kunagisele Pärnu leivale sarnanevat väga heade maitseomadustega puhast rukkileiba. Tema ise käivat seda pidevalt Sindist ostmas.
Maamaksust ja väitlust lõpetavad repliigid
Veel küsiti, miks peab kodanik tasuma maamaksu, kui tema esivanemad on kinnistu kunagi ühel korral juba välja ostnud. Helme vastas repliigina, et EKRE töötab kinnisvara maksu kaotamise nimel. Kuna ühele võimaldati repliigiks sõna, siis otsustati sama lubada ka kõigile ülejäänud kandidaatidele.
Simson juhtis tähelepanu mõtlema panevale tõsiasjale, et aastatel 2010 kuni 2013 teenisid kaks suuremat Eestis tegutsevat panka 933 miljonit eurot kasumit ja maksid selle pealt vaid 37 miljonit, see on 1,5%. Samuti on Eesti üks kahest Euroopa Liidu riikidest, kus ei koguta võõrastelt läbisõitvatelt rekkadelt teemaksu...
J. Saar toetas samuti mõtet koguda transiidilt teemaksu. J. Saar ütles, et XIX sajandil olid just lapsed investeeringuks tulevikku. Kuigi suremus oli kõrge, sündis neid siiski rohkem. Heaolu lääneühiskonnas kõrgetel pensionitel elamise aeg saab lõpu ja tulevikus sellele enam loota ei tasuks, on J. Saar veendunud. „Peame kõik mõtlema oma ressurssidele, millega tulevikus paremini hakkama saada.“
I. Saar soovitas inimestel poliitikutelt küsida, kust tuleb raha ilusate lubaduste katteks. 10% käibemaksu alandust viiks riigieelarvest välja ca miljard eurot, mis kuluks näiteks pensionidele. Helme püüdis sellele kohe vastu vaielda, aga tema repliigi aeg oli juba kasutatud...
Kivimägi soovitas valida Keskerakonda, et saada tulemuseks maksutõusu. Reformierakond seda mõtet siiski ei toeta. Ta kiitis kõigi poliitikute säravaid lubadusi, aga soovitas ka meenutada seda, mida üks või teine poliitik on seni teinud.
Kilgil oli lõpetuseks välja pakkuda kaks head uudist. Hea uudis on see, et Eesti taasiseseisvumisest alates on elu läinud paremaks. Ta soovitas üles kirjutada tänane palga ja pensioni number, et võrrelda nelja aasta pärast nende reaalse tõusuga. Kui kellegil on see vähenenud, siis tal on varuks kompensatsioonisumma, millega leevendada petta saamist. Teine hea uudis on Kilgi arvates see, et sedakorda saadakse Pärnumaalt väga suurepärane meeskond Riigikogusse.
Samal teemal:
