Mart Nõmm; Aare Künnapas teab nii mõndagi rääkida

Mart Nõmm on pisut murelik, et mõni inimene võib saada hinges puudutatud, kui tema lähedase või tuttava hauda tulevad võõrad korrastama. Muidugi pole seatud eesmärgiks kõigi hauaplatside puhastamine ja eeskujulikku korda seadmine, vaid silmas peetakse ikkagi neid hauakääpaid, kus suure tõenäolisusega pole keegi hoolt kandnud aasta või veelgi pikema aja kestel.

Kalmistuvaht Aare Künnapas tõi mitmeid kujukaid näiteid, mille puhul on raske seisukohta võtta, kas korrastada lahkunu hauda ühiskondlikus korras või oodata aastaid, et keegi lähedane tuleb ja teeb seda ise. Hiljuti olevat kolmekümnendates aastates naine pöördunud kalmistuvahi poole küsimusega, kas mees teab tema ema matmispaika. Õnneks ta teadis. Teisel korral olevat keegi oma vanatädi hauda otsinud, kuna võsastunud kääbas oli muutunud raskesti leitavaks.

Mart Nõmm näitas Araki pere hauda, mis oli just värskelt Sindi Gümnaasiumi õpilaste kätega korrastatud. Kui vahepeal pole sinna kellegi jalg astunud, siis viimati tehti sellel platsil suurem korrastus ja istutati lilled 21. aprillil. Tookord tegid töö ära Sindi Gümnaasiumi direktor koos õpilastega, sest seal puhkab igavest und kooli kauaaegne juhataja Jaan Arak, aga ka tema poeg, sama kooli vilistlane, Vabadussõjas võidelnud Vabaduse Risti ja Kotkaristi kavaler, kapteni auastmes Viktor Arak, kelle sünnist möödus 22. aprilli 115 aastat.

Eesti Sõjahaudade Hooldeliidu esimees Tiina Tojak teab, et veel neli-viis aastat tagasi hoidis seda hauda korras Kuno Adamsoo. Nüüd leiab Mart Nõmm, et hauaplats peaks jääma täielikult kooli hooldada. Järgmisena plaanib ta õppeaasta algul välja vahetada sammaldunud ja pehkinud laudadega pingi, mida võiksid teha õpilased tööõpetuse tunnis.

Vabadussõjas võidelnud Sindi meeste haudasid on varemgi hoogtöö korras puhastatud. Möödunud aasta mai lõpus külastasid Sindi linna noored kristlased, kes samuti koos kohalike noortega käisid kalmistut koristamas.

Üsna palju on kahjuks päris võsastunud platse, kust pea võimatu on leida olemasolevat hauatähist. Siiski on tegemist oma aega meenutava kalmistu arhitektuuriga, mis väärib säilitamist. Kahjuks ei mõista paljud inimesed nende ajalootunnistajate hinda ja soovides oma lähedase hauda kaasajastada kõrvaldatakse vanad ristid. Tegelikult seda teha ei tohiks.

Mart Nõmm näitas ühte ristide kogumise paika, kuhu on erinevatest kohtadest need kokku tassitud. Eduard Rajariga nõupidades otsustati ristid puhastada ja värvida ning paigaldada ühtses rivis vaatamiseks ühele vanale hauaplatsile. Riste puhastatakse ja värvitakse ka mitmel pool mujal, samuti antakse esialgne väljanägemine raudaedadele. Haudadelt juuritakse välja võsa ja liigselt kasvavad sõnajalad. Et hauad väga lagedaks ja trööstituteks ei jääks, selleks istutatakse asemele mõned sõnajalad või hea kasvuga isepaljunevaid metsalilli.

Samal teemal: