See, kes hälli liigutab, liigutab maailma

EEKBL Pärnu Immaanueli koguduse kodulehel kirjutab pastor Joosep Tammo jõuluaegsel teemal.

Keegi on öelnud, et me tähistame mitmesuguseid aastaid, kuid „inimese aasta“ seisab ikka veel ees. Tegelikult adventaeg ongi iga kord „inimese aasta“ algus. Kogu kirikuaasta pole midagi muud, kui Jumala lugu, kes otsides kadunud inimest saab ise inimeseks – elab, kannatab, sureb ja tõstetakse taevasele auhiilguse troonile inimesena. Kuid iga inimese lugu algab kodust. Adventaeg ja jõulud tuletavad meile meelde, et kodu on evangeeliumi kuulutamise kese. Kodukoguduse lugu on sama vana kui kirikulugu. Kodukogudus on nagu katakomb keset laastavat ilmalikkust. See on igasuguse kõrgkultuuri vundament. See on armastuse ja palveosaduse paik. See on koht ühiseks palveks, kristlike väärtuste ja usu väljaelamiseks.

Kodukogudus ei asenda kogudust, vaid täiendab seda. Isa ja ema on siin preestrid ja kuningad. See ei tähenda tingimata ideaalset perekonda. Kuid see on ideaal, mille poole tasub pürgida. Selle ideaali poole kasvatakse Jumala ja kaasinimeste teenimises. See, kes hälli liigutab, liigutab maailma. See, kes lapsi jumalakartuses kasvatab, annab homsele maailmale helgema ja inimlikuma kuju. Isa ja ema on argiriides preestrid – liturgid ja õpetajad. Nad on kuninglikud karjased Petlemma väljadel. Küsigem neil päevil, mis on meie kodu keskpunkt? Kas söögilaud, televiisor või voodi või hoopis kodualtar – avatud ja loetud Piibel adventküünaldega kaunistatud laual? Kas meie kodudes kõlavad laulud päkapikkudest või jõululapsest – inimeseks saanud Jumalast, kes meid otsib ja armastab?