IRL-i Pärnu piirkonna naisklubi eestvedamisel korraldatav vastlakuine kogupere päev paljulapselistele peredele on saamas iga aastaga järjest kindlama kuju Pärnu traditsiooniliste talviste sündmuste kalendris. Heategevus pole kunagi liiast. Eriti vajavad suuremat tähelepanu paljulapselised kodud, sest üldjuhul on ka nende majanduslikud võimalused piiratumad võrreldes vähema laste arvuga peredega. Tänu mitmete sponsorite osavõtlikkusele olid ka esimesi paremaid kohti võitnute auhinnad üsna väärtuslikud.

Kahtlemata olid tublid kõik võistlejad, aga alati ei sõltu parem tulemus üksnes isiklikust osavusest ja füüsilisest võimekusest, vaid sõltub veel mitmetest üldsegi mitte endast olenevatest mõjutajatest. Olgu selleks kasvõi pikima teekonnaga liuglemine kelguga, mille juurde jätkus osalejaid kõige enam. Ka siil proovis paaril korral laskumist. Esimesel korral sõit äpardus täielikult, kuna okkad olevat liialt sügavalt lund kündnud. Teisel proovil tõstis ta kelgul küüru võimalikult kõrgele ja ajas okkadki rohkem püsti, et viimased ei tikuks enam enne pikimat liugu sõitu peatama. Siiski oli sedakorda libisemisel kõige rohkem õnne Kregoril, kes tegi pikima kelgusõidu Munamäe nõlvalt laskudes.

Lumegolfi nooremate arvestuses saavutas parima tulemuse Sten Stamm ja vanemate arvestuses Maru-Mehis Kore. Aga võisteldi ka muudel aladel. Päris põnev kiskumine toimus kelgusõidul, mida tõmmati edasi tugeva metallposti külge kinnitatud nööriga.

Heldur Paulson kogus enda ümber neid, kes parajasti jõude aega veetsid või jalapeal seistes vastlakuklite söömise kõrvale kuuma teed jõid. Päeva kõneisik ja muidu lõbus jutumees tegi lastele nähtavat ja nähtamatut mustkunsti, nagu ta ise oma trikke liigitas. Ühel juhul pigistas ta münti paremas käes nii tugevalt, et surus vist lihaseid pingutades viivuks hingamisegi seisma. Ise selgitas, et nüüd liigutab ta mündi läbi varrukate teise kätte ja sealt jälle tagasi. Kui paljud seda lugu uskusid või umbuskseks jäid, polnudki tähtis, sest kõigil oli väga lõbus ka teisi trikke jälgides.

Kuid „Siiliolümpial“ võis näha ka päris tõsiseid tegijaid, kellel läks lisaks väledatele jalgadele hädasti vaja parasjagu nuppu, et vanalinnas orienteerumisrajal teelt mitte eksida ja lahendada linna ajalugu käsitlevaid ülesandeid. Sellegagi tuldi edukalt toime ja ühtki linnatänaval eksinut polnud tarvis minna hiljem otsima, sest kõik leidsid kenasti otsitud objektid üles ning jõudsid algpunkti täiesti iseseisvalt tagasi.

Pärnakatest kehvemad polnud isegi külalisosalejad Jõgevalt ja sulandusid siinse meeleoluka päevaga nõnda, et võimatu oli vahet teha lähemate ja kaugema nurga inimeste vahel.

Rahvatantsurühm „Kaerajaan” pani rahva nõnda liikuma, et viimaks lookles tantsusammul loendamatu hulk lustlikke noori ja vanu nende seisjate vahel, kes siiski eelistasid paigaltammumist. Pidu ei lõppenud ennem kui siil nagu vedur rivi ees hakkas endale järgnevat seltskonda Munamäe trepist üles vedama.

Auhindade väljaandmine oli päeva väärikaim osa, ent väga põnevat särinat tekitas loosiga võetud auhindade jagamine. Õnneloose oli hästi palju, aga ikkagi juhtus nii, et ühte 6-lapsega peresse ei sattunud ühtki loosivõitu, mille pärast nii väiksemad kui suuremad jäid pisut kurvanäoliseks. Kuid sellele vaatamata võib õnn neidki ootamatult tabada siis kui seda üldsegi ei tea arvata. Loosi peavõiduks oli suur ja maitsev tort, mille

valmistas sponsoreerides Erlandia OÜ. Ka vastlakuklite kastidel oli sama firma nimi. Teisi väärtuslikke auhindu sponsoreerisid veel Estonia SPA, Tervise Paradiis, OÜ”Kümblus”, AS „Wendre” ja IRL.

Sündmuse peaperenaine Marvi Volmer jäi päevaga rahule eriti sellepärast, et hommikune -24 kraadine pakane võttis keskpäevaks üle kümne pügala külmahingust vähemaks ja Munamäe nõlvalt laskunud päikesekiired tegid olemise tõeliselt mõnusaks.

Samal teemal: