Siim Kallas: Kui Eestis tuleb remondimees täpselt lubatud kellaajal kohale, siis Brüsselis tuleb teda oodata terve päeva
Poliitik Siim Kallas kõneles eile Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele Euroopa Liidu riikide koostööst kui arenguvõimalusest.
Siim Kallas saabub Tervise keskuses toimuvale Pärnu Väärikate ülikooli loengule
Töö külalisprofessorina
Kava järgi pidanuks esinema Oleviste koguduse hoolekande juhatuse liige Riina Solman, kes Kallasega vahetust tehes tuleb Pärnusse 1. aprillil. Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et mullu suvel Paide Arvamusfestivalil Kallasele kutset esitades polnud veel teada tema Brüsselis viibimise täpne aeg.
Vaatamata üldisele tuntusele palus Suurväli külaliseesinejal ennast tutvustada. Siim Kallas on olnud kümme aastat Euroopa Komisjoni asepresident, enne seda peaminister, rahandusminister, Riigikogu liige, Euroopa Nõukogu eesistuja, välisminister, Eesti Panga president, NSV Liidu rahvasaadik, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees, Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja, NSVL Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja, spetsialist ENSV Rahandusministeeriumis. Samuti on ta olnud Liberaalse Internatsionaali asepresident.
„Veebruaris alustasin külalisprofessorina õppetööd kahes ülikoolis: Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis,“ rääkis endine Euroopa komisjoni asepresident ja transpordivolinik oma praegusest tegevusest.
Euroopa Liit ei murene
Kallas kirjeldas suuruse tunnetust Euroopa Liidus, kus elab üle poole miljardi elaniku. Suurus saab veelgi paremini tunnetatavaks, kui näed selles kaduvväikest Eestit. „Rahandus ja majandus on olnud minu vereringe peamine osa. Alles mõni aeg tagasi tekitas peavalu liiga kõrge euro kurss. Nüüd selle langemine. Liiga madal ega ülemäära kõrge pole hea. Tuleb säilitada keskmist stabiilsust. Aga majandus ei ole praegu peamine, olulisem on üleüldine julgeolek.“
Pretsedenditu olukord Euroopas, kus Venemaa muudab sõjalist jõudu kasutades lepingutega kinnitatud piire, teeb kogu maailma ärevaks. Ta tõi lähiajaloost näiteks Poola piiride muutumise, mida on mõjutanud Molotovi-Ribbentropi pakt ja Potsdami kokkulepe. Praegu on kolmandik Saksamaad Poolaga liidetud, aga kujunenud tegelikkust ei üritata taaskordselt muuta. Venemaa püüab oma taotlustele õigustust leida. Nii kaitses tsaaririik 1857. a Türgis slaavi õigeusklikke huvisid, aga sai tookord kõrvetada.
Kui jõud ei aita, siis üritab Venemaa kiilu lüüa Euroopa Liidu riikide omavahelisse koostöösse. „Kas sanktsioonid toimivad? Jah, isegi kõvemini, kui algselt arvati.“ Kallas meenutas kuuekümnendate lõpus läbivõetud ülikooli kursuse teemat Euroopa Liidust, mille kohta korralikud õppematerjalid puudusid. „Aastal 63 ja 64 ennustas NSV Liidu Rahvamajanduse Nõukogu peatset Euroopa Liidu kokkuvarisemist, aga see püsib siiani.“
Kaduvväike Eesti
Millisena nähakse Eestit Brüsselist vaadatuna? Kallase näited jätsid mulje, et Eesti edulugu tundub paljude jaoks uskumatuna ja seepärast ei varjata isegi oma pahameelt. „Kui Eestis öeldakse, et remondimees tuleb sellel päeval kell 16.45, siis ta ka tuleb sellise täpsusega ja ei pea sarnaselt Brüsseliga ennast terveks päevaks koduga siduma,“ rääkis Kallas. Teise näitena rääkis ta Belgia pankurist, kes tahtnud Kallasele selgitada e-panganduse eelistest. Kui Kallas vastanud, et Eestis ollakse sellega ammust aega paljudest tükk maad ees, pahandanud pankur märkusega, et jälle see Eesti... Digiretsept või autojuhi lubade vahetus Eesti eeskujul on paljude arenenud Euroopa riikide kodanike jaoks tuleviku teema, mida praegu veel liigitatakse ulmelisuse valdkonda. Kallas loodab, et 2018. aastal Euroopa Liidu eesistuja maaks saades osatakse siis Eestit ka paremini geograafiliselt määratleda. Praegu pole harvad juhud, kui Eesti pealinnaks peetakse Riiat või küsitakse, kas Tallinnas ka lund nähakse.
Immigratsioon?
Erinevalt paljudest teistest esinejatest ei püüdnud Kallas rääkida talle antud aega maksimaalselt täis ja jättis palju aega küsimuste esitamiseks, mis oli kuulajatele eriti meeltmööda.
Küsimusele sisserännust vastas ta, et küsimus on väga tõsine. Viimase aastaga saabus Itaaliasse 177 tuhat, mida on eelmiste aastatega võrreldes ligemale kolm korda rohkem. Immigrandi ja immigrandi rahvusliku päritolu vahel vahet tegemisel oli Kallas diplomaatlikult ettevaatlik. Siiski julgustas ta Süüria põgenike suhtes olema leplikumad, kuna tegemist polevat usuhulludega. Süüria on ilmalik riik, haritud ja intelligentsete inimestega. Ta koputas eestlaste südametunnistusele meenutusega, et viimase sõja ajal võttis Rootsi kümneid tuhandeid meie inimesi vastu.
Probleemsemad on need Vahemere teiselt kaldalt saabuvad illegaalid, kellel puudub vähimgi haridus ja kirjaoskus. Tuleb tegeleda asukohamaades sellega, et inimkaubandusega smuugeldajaid peatada.
Euroopa Liit on kolmanda maailma puudust kannatavat rahvast toetanud 7 viimasel aastal 58 miljardi euroga, aga on juhtunud sedagi, et toetatakse täiesti olematut laagrit.
Kreeka?
Küsimus Kreeka võimalikust lahkumisest on saanud Kallase hinnangul praeguseks hetkeks nende endi probleemiks. „Lahkumisel Euroopa Liidust langeks elatustase kuni 7 korda, kindlasti vähemalt 3 korda. Lisaks sellele usalduse kaotus maailma silmis. See kestaks vähemalt 3 kuni 4 inimpõlve, mis oleks elatustaseme languse kõrval veelgi valusam kaotus.“
Venemaa?
Mida teha Venemaaga? Kallas palus küsijal teha ettepaneku ja lubas selle anda edasi inimestele, kes võiksid asjaga edasi tegeleda. Paraku väga head nõu pole kusagilt võtta. Ühest küljest on Venemaa majanduslikult väga nõrk, teisalt võib see ahvatleda teda astuma täiesti etteaimamatuid samme. Venemaad hoiab tagsasi suur USA sõjaline võimsus. Tark on karta ameeriklaste lennuväge, mille suurus on sama mis kogu ülejäänud maailmal kokku.
Kallas ministriks?
Kas Kallast võiks oodata mõni ministri koht uues valitsuses? „Olen 66-aastane. Ministri töö eeldab suurt pingutust, milleks on paremad eeldused noorematel, 40- kuni 60-aastastel.“
Föderaliseerumine?
Kas pooldada Euroopa Liidu föderaliseerumist? Kallas näeb selles teatavat etapilisust ja mõnede vajalike valdkondade tsentraliseerimist, näiteks lennunduses. „Kindlasti ei poolda ma järsku föderaalriigi moodustamist. Eestil on sellega seoses lähiminevikust oma kogemus olemas.“
Raudtee?
Viimane küsimus puudutas Rail Balticut. „Minu tööks oli Euroopa raudteevõrgustiku kujundamine. Plaanis on 9 koridori. Rotterdamini ulatuv Rail Baltic on üks selle osa, millele keegi pole vastu vaielnud. 2013. aastal tuli 9 koridori kohta kokku ümmarguselt tuhat muudatuse ettepanekut. Vahetuvad valitsused vaidlevad omavahel. Usun, et Eestis saavutatakse kokkulepped. Kui seda ei juhtuks ja praegune võimalus käest lastakse, võidakse 10 või 15 aasta pärast teha meile väga tõsiseid etteheiteid."
Samal teemal:
