„Mind ajendas käesolevat uurimist tegema väide nagu oleks sintlaste hulgas vaid üks Vabadusristi kavaler – Viktor Arak,“ ütles Šorin täna õhtul ajalooklubi ringi kogunenud kuulajatele ja selgitas samas, et Vabadusristi kavaleride arvu määramine sintlaste hulgas osutub sügavuti minnes raskemaks vastust andvaks ülesandeks kui esialgu võinuks arvata. Küsimusele vastamise muudab keerukaks Sindi enda geograafiline määratlus, sest tänases tähenduses on Sindi täiesti midagi muud võrdluses varajasemate aegadega. Kuni 1893 aastani eksisteeris Tori kihelkonna koosseisus Sindi vald. Valla piirid olid ilmselt Zintenhofi mõisa kunagised piirid, ulatudes Reiu jõest praeguse Viirani ning lõunast Seljametsani. 1893. aastast muudeti omavalitsuste piire ning praegune Sindi hakkas kuuluma Taali valla koosseisu. Need piirid olid juba laiemad, ennekõike just Tori suunas. Teadupärast anti Sindi asumile aleviõigused alles 1921. a ja linnaõigused 1938. a.

Sindis sündinud kavalerid

Sindi vallas on sündinud kaks Vabadusristi kavaleri. Julius Friedrich Seljamaa (Vabadusristi III liik 2. järk) ning Karl Heinrich Tomingas (Vabadusristi I liik 3. järk) said kõrged autasud kuulumise eest 1919. aastal valitud Eesti esimesse parlamenti – Asutavasse Kogusse. Neist esimene kuulus lausa Asutava Kogu juhatusse ning hiljem oli Tartu rahuläbirääkimistel Eesti delegatsiooni liige. Tomingas oli lisaks Kaitseväe arst ning temast sai arstiteaduste doktor.

Taali vallas sündinud Vabaduse risti kavalere on 11 („Pärnumaa 2. Loodus, aeg, inimene“). Kes neist on sündinud vallas või Sindi vabriku asulas, seda saab tagant järele teha kindlaks vaid kiriku meetrikaraamatute alusel või inimeste mälestuste järgi. Luterikiriku kirikuraamatute järgi on Sindi vabriku asulas sündinud vennad Robert Heinrich Kirschbaum ja Richard Johann Kirschbaum. Lisaks on teada, et ka Viktor Arak on sündinud vabriku asulas. Seega saab öelda, et Sindis sündinud Vabadusristi kavalere on vähemalt viis.

Sindis maetud kavalerid

Raamatust „Pärnumaa 2. Loodus, aeg, inimene“ võib veel lugeda, et Sindi linna kalmistutele on maetud neli Vabadusristi kavaleri: Viktor Arak, Jakob Kalde, Richard Johann Kirschbaum ning Nikolai Liidemann. Hauatähised on vaid Viktor Arakil (Vana kalmistu) ning Jakob Kaldel (Uus kalmistu). Kirschbaumi ning Liidemanni kohta pole paraku märkmeid säilinud ka kalmisturaamatutes. Nii ei saa täie kindlusega väita, et kaks viimast Sinti ikka maetud on. Kirschbaum suri küll 1927. aastal Sindi haiglas, kuid kuna tegemist oli enesetapuga, siis on mõeldav, et hauatähist ei pandudki. Tegelikult on perekond Kirschbaumide matmispaiku kaks. Liidemann suri 1975 aastal Sindis, kus ta oli veetnud oma viimased aastad ning väidetavalt on maetud Sindi Vanale (õigeusu) kalmistule.

Vabadusrist

Vabadusrist on vabaduse võitluse teenuste autasu. Vabadusristil on kolm liiki: sõjateenete eest (I liik); isikliku vapruse eest (II liik); tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks.

Karutapja orden

Läti analoog meie Vabadusristile on Karutapja orden (läti keeles Lāčplēša Kara ordenis). Sintlastest on nimetatud autasu saanud Richard Johann Kirschbaum. Üldse annetati eestlastele 148 Karutapja ordenit.

Elulood

Julius Friedrich Seljamaa sündis 8. aprillil 1883 Sindi vallas vabriku asulas. Valiti Asutavasse Kogusse, kus 10.oktoobril sai I abiesimeheks. Ta kuulus Tartu Rahu delegatsiooni. Hiljem oli Moskvas suursaadik. 1933 kuni 1936 oli välisminister ja seejärel nimetati saadikuks Rooma, kuid suri enne ametisse astumist.

Karl Heinrich Tomingas (Toomingas) sündis 22. mail 1892 Sindi vallas. Valiti Asutavasse Kogusse, kust astus tagasi 7.septembril 1920, teda asendas Verner Nerep. Tomingas oli kaitseväe arst ja arstiteaduste doktor.

Vanemallohvitser Richard-Johann Kirschbaum sündis 23. novembril 1897 Pärnumaa Taali valla Sindi asulas manufaktuuritöölise peres. Teenis Sindi kalevivabrikus ja Pärnus Einsenbergi metsaäri kontoris ametnikuna. Vabadussõja tegi kaasa vabatahtlikuna Pärnu kaitsepataljonis, 9. jalaväerügemendis ja laiarööpmelisel soomusrongil nr. 3, võttes osa paljudest lahingutest. Lahingus Engelhardshofi mõisa all 23. juunil 1919 sai raskesti haavata. Suri 7. märtsil 1927 Sindi alevis vabriku haiglas enesetapukatse tagajärjel saadud haavadesse. Ilmselt maeti Sindi kalmistule. Tema vend lipnik Robert-Heinrich Kirsipuu (kuni 1940 Kirschbaum) oli samuti Vabadusristi kavaler.

Kapten Viktor Arak sündis 22. aprillil 1896 Taali vallas Sindi vabriku asulas.
Vabadussõjast võttis osa soomusrongil “Kapten Irv” kompaniiülemana. Viimane teenistuskoht Eesti sõjaväes oli pataljoniülem. 1929. aastal lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ökonomistina. Hiljem töötas majandusteadlasena Eesti Panga teenistuses.

Vanemallohvitser Jakob Kalde (endine Jakovi) sündis 15.veebruaril 1899 Taali vallas. Vabadussõja ajal teenis Pärnu kaitsepataljonis ja 9. jalaväerügemendis 5. kompanii rühmaülemana. Ühes nimetatud väeosadega võttis osa paljudest lahingutest. Maetud Sindi EELK kalmistule.

Kapral Nikolai Liidemann (ka Lindemann) sündis 1. märtsil 1897 Taali vallas talupoja peres. 1 Suurtükiwäe polgu 2 patarei kapral. Töötas 1918 Sindi vabrikus valajana. Kandideeris 1923 Sindi alevivolikogu valimistel Töörahva Ühise Väerinna nimekirjas. Sindi vabriku palgatööliste ametiühingu juhatuse liige ja kirjatoimetaja. Oli seotud 1. detsembri 1924 kommunistliku mässu korraldajatega. Teise maailmasõja ajal jäi sakslaste poolt okupeeritud territooriumile, viidi Saksamaale, tuli pärast sõda tagasi Eestisse. Elas Sindis, oli kohalikus vabrikus tekstiilitööline. Suri 30. mail 1973 Sindis. Maeti Sindi õigeusu kalmistule.

Allikad: „Pärnumaa 2. Loodus, aeg, inimene“; Tiina Tojaki materjalid; „Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika“; kirikumeetrikaraamatud (www.ra.ee); www.wikipedia.org; digiteeritud ajalehed (www.dea.ee).