Carl Gustaf Emil Mannerheim
Alanud aasta esimesel ajalooklubi kogunemisel keskenduti Lembit Roosimäe ettekande põhjal teemale "75 aastat Soome Talvesõja algusest".
Sõda kuulutamata ründas Nõukogude Liit 1939. a 30. novembri hommikul kell 8.30 Soome Vabariiki. 105 päeva kestnud sõda lõppes järgmise aasta 13. märtsil. Soome kaotas 13% ehk umbes 40 tuhat ruutkilomeetrit oma territooriumist, mis on ligilähedaselt võrreldav Eesti pindalaga. Tegelikult oli sõjardi eesmärgiks kogu Soome alistamine. Vastavalt Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentropi ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotovi vahel sõlmitud pakti salalepingu kohaselt kuulus Soome sarnaselt Eestiga Venemaa mõjupiirkonda. Paraku ei läinud kõik päriselt venelaste plaanide kohaselt ja Soome säilitas küll mitte täielikult, aga siiski suurel määral oma iseseisvuse.
Üldrahvalikult kangelasliku vastupanu mälestuseks korraldati Soomes Talvesõja rahvusliku monumendi kavandikonkurss. Läinud aasta jõulukuul selgus võidutöö autor, kelleks on Pekka Kauhanen. Monumendi avamist kavandatakse Helsingi Kasarmitoril järgmise aasta 13. märtsile, et nõnda tähistada väärikalt Talvesõja lõppemise 75. aastapäeva. Monumendi püstitamise algatusmõte tuli Talvesõja seltsilt ja projekti patrooniks valiti president Martti Ahtisaari. Ühtekokku saadeti kavandikonkursile 258 tööd.
Roosimäe teadmisterohkele ja huvitavalt esitatud ettekandele järgnes dokumentaalfilmide vaatamine nii Talvesõjast kui hiljem peetud Jätkusõjast. Sama põnev oli kuulda palju lugenud inimeste omavahelist arutelu, milles püüti faktide põhiselt paigutada ajaloopusles üksteisega sobituvaid tähelepanekuid tervikmosaiiki. Jüri Vlassov võttis otsad kokku tõdemusega sellest kui tähtis on mõista viimaste suurte sõdade tegelikke tekkehoobasid selleks, et osata targalt hoiduda uutest suurtest ohuvõimalustest. Ta hindas väga kriitiliselt mõnegi Eesti poliitiku „lapsesuuga„ mõtestatud mõtlematut väljaütlemist, mis vaenlase osava kombineerimise tulemusel võiks meid kanda uuesti tagasi 39. aasta sündmuste tasandile.
Ajalooklubi edaspidistest kavatsustest
Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend rääkis mõtetest, mida võiks järgnevatel kogunemistel teemaks võtta: „115 aastat Eesti esimese naislenduri Elvy Kalepi sünnist“; „125 aastat Sindi kodu-uurija August Kase sünnist“; „230 aastat J. C. Wöhrmanni sünnist“; „150 aastat Karl Rammi sünnist“. Kuid ettepanekuid võib tulla veel teisigi. Võimalik, et juba veebruaris kirjeldab Jüri Vlassov oma hiljutist reisi Venemaa sügavustesse...
Samal teemal:
