Kuna Sindi Gümnaasiumi edaspidine arengusuutlikkus on pälvinud ulatuslikumat laiema üldsuse tähelepanu, siis tekkis mõte teemat avaramalt käsitleda.

Sel põhjusel pöördusin enamike küsimustega Sindi Gümnaasiumi direktori Ain Keerupi poole, samuti palusin mõnes asjas kommentaare haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimehelt Priit Kaselt, esimehelt Peeter Põhoninilt, Sindi Linnavolikogu ja kooli hoolekogu liikmelt Irina Gofmanilt, aga ka opositsiooni liidrilt Mati Mettuselt. Kahjuks pole seni veel saanud vastuseid Peeter Põhoninilt ja Irina Gofmanilt. Võimalik, et küsimused polnud piisavalt asjatundlikult esitatud ja seetõttu ei peetud vajalikuks avatud foorumil sõna võtta. Meelsasti oleksin arutelusse kaasanud ka linnapea Anu Vassviki, kuid arvestades tema pingelist töömahtu, mis pole võimaldanud ka varem esitatud küsimustele vastata, siis tahaksin heasoovlikult ja ilma mingi tagamõtteta talle kohanemiseks ning linna asjadesse sisseelamiseks rohkem aega jätta. Siiski lubasin ka endale mõningaid kaasarääkivaid märkuseid, püüdes seda teha mulle kättesaadavate materjalide põhjal. Arusaadavalt pole foorum selle artikli avaldamise järel suletud ja igaüks võib lisada kommentaaride ruudus omapoolseid argumenteeritud arvamusi ning seisukohti.


Urmas Saard: Eelnõu tagasilükkamise peamiseks põhjuseks näis olevat see, et koalitsiooni lepingus on teisiti otsustatud. Vältimaks tühja tööd, oleksid pidanud võibolla alustama eelnevalt koalitsioonilepinguga tutvumisega?

Ain Keerup: Kahjuks ei ole mul õnnestunud koalitsioonilepingu tekstiga tutvuda. Ei oska ka kommenteerida kuivõrd koalitsioonileping on avalikustamist leidnud.
Seetõttu ei olnud mul võimalik ka sellist asjade kulgu ette näha. Käitusin austatud volikogu esimehe juhtnööridest lähtuvalt, mille kohaselt tuli Sindi Gümnaasiumi põhimääruse muudatusest tulenevad teemad läbi arutada Sindi Gümnaasiumi hoolekogus, Sindi linna haridus- ja kultuurikomisjonis ning Sindi Linnavalitsuses. Kooli direktorina õnnestus teemat tutvustada nii kooli hoolekogus kui ka haridus- ja kultuurikomisjonis. Mõlemad institutsioonid toetasid kooli poolt esitatud põhimääruse muudatust. Sindi Linnavalitsuse ametlik seisukoht ei olnud mulle volikogu toimumise hetkeks teada. Küll oli aga Linnavalitsust teavitatud hoolekogu ning haridus- ja kultuurikomisjoni muudatust pooldavatest seisukohtadest.

Urmas Saard: Kui koalitsiooni leping pole avalikuks kättesaamiseks kasutatav, pidanuks volikogu esimees siiski selle sisust teadlik olema ja tutvustama piirjooni, mil määral on määruse muudatuse ettepanekud koalitsioonile aktsepteeritavad.

Ain Keerup: Olen selle seisukohaga 100% nõus. Vestluse käigus ei olnud võimalik tajuda teema negatiivset kulgu, pigem vastupidi.

Urmas Saard: Kummaline, et hariduskomisjon küll toetas eelnõud, kuid volikogu hääletamisel tõstis komisjoni esimees käe määruse muudatuste vastu.

Ain Keerup: Sellele küsimusele saab vastata tõeselt komisjoni esimees ise. Tõe selgitamise huvides pean vajalikuks vaid mainida, et komisjoni tööd juhatas nimetatud koosolekul komisjoni aseesimees Priit Kask. Esimees jäi kahjuks tervislikel põhjustel komisjoni tööst kõrvale. See aga ei muuda komisjoni otsust, sest seisukoha võtmiseks viidi läbi korrektne hääletamine. Poolthäälte enamusega kujunes otsus Sindi Gümnaasiumi põhimääruse muudatust toetavaks.

Urmas Saard: Kaasettekannet oleks oodanud Priit Kaselt, kes komisjoni tööd tegelikult juhtis. Siiski võttis selle ülesande endale Peeter Põhonin, kes ei võtnud ettekandes oluliselt sõna ja hilisematest küsimustest nähtus, et polnud end teemaga ka kurssi viinud. Vestluses komisjoni aseesimehega sain teada, et Priit Kask oli kaasettekande esitamiseks valmis.

Ain Keerup: Seda vastust ei saa ma informatsiooni puudusel eriti kommenteerida. Seda võivad soovi korral teha küsimuses nimetatud isikud.

Urmas Saard: Sel juhul täpsustan enda arvamust. Peeter Põhonini sõnul ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et vene õppekeelega klasside sulgemine on sensitiivne teema. Tema ütluse kohaselt tuleb arvestada tõsiasjaga, et Sindi elanikest ligi 25% räägib vene keelt. Kuid haridus- ja kultuurikomisjoni esimehena võinuks ta teada lihtsat asja, et Sindi gümnaasiumi vene õppekeelega osakonnas ei õpi mitte neljandik kooli õpilaste üldarvust vaid ca 3 korda vähem.

Ain Keerup: See on tõesti nii. Täpsed numbrid on järgmised: 370st Sindi Gümnaasiumis õppivast õpilasest on 27 vene õppekeeles õppivat last, kes moodustavad üldarvust vaid 7,3%. Kaugõppe õpilasi arvestamata oleks tulemuseks 8,1%. Erinevaid algandmeid kasutades erineb tulemus siiski vaid 0,08%. Eeldades, et Sindi elanikkonnast moodustavad muukeelsed inimesed 25%, võiks ka vene õppekeelega õpilaste arv moodustada õpilaste üldarvust 25%. Selline tulemus kaotaks olulised probleemid õppimise rahastamise küsimuses.
Olen nõus, et teema on tundeline ja seda tuleb ka vastavalt lahendada, aga mitte jätta lahendamata. Hetkel oleks lahenduseks koolipidaja poolne täiendav rahaeraldus õpetajate palgafondi. Hetkel, kus klassikomplektide ja õpilaste arv ei ole oluliselt vähenenud, kuid palgafondi on vähendatud, on väga keeruline majandada.

Urmas Saard: Päris arusaamatu oli Irina Gofmani küsimus selle kohta, kas lapsevanemaid on muudatuste soovist informeeritud. Kuidas selgitada taolise küsimuse esitamist volikogu istungil direktorile, kui küsimus oleks pidanud olema suunatud eeskätt küsijale endale kuna on ise hoolekogu liige? Hoolekogu ülesandeks ongi kooli ja lastevanemate vahel dialoogi pidamine.

Ain Keerup: Küsimus oli kantud eelmise aasta vene õppekeelega õppivate lastevanemate koosoleku vaimust, kus nimetatud teemat väga teravalt arutati.
Kuivõrd hoolekogu on tõesti lastevanemate seaduslik esindus ning kooli direktor on hoolekogu ees aruandev isik, siis oli küsimuse püstitus pisut ebakorrektne. Ka oli hoolekogu liige koosoleku toimumisest teavitatud ning võimalused teema eelnevaks arutamiseks olemas.
Kokkuvõttes pean täpsustama, et lapsevanemaid on sellise põhimääruse muudatuse tegemise soovist teavitatud juba aasta tagasi. Ka tol korral selgitasime, et muudatust tingivad vaid majanduslikud raskused. Aasta jooksul ei ole majanduslik olukord sugugi paranenud vaid vastupidi. Seda ei otsusta ma sisetunde vaid eelarve projektis kooli tegevuseks eraldatud rahaliste vahendite põhjal.

Urmas Saard: Mida pidi tegelikult tähendama linnavalitsuse liikmete häälte jagunemine 2 ja 2. Kas linnavalitsus võttis erapooletu hoiaku, oli vastu või poolt?

Ain Keerup: Ei oska kommenteerida, sest puudub vajalik informatsioon

Urmas Saard: Fraktsiooni „Kodulinn Sindi” esimees Mati Mettus nõudis linnapealt häälte tulemust kinnitavat dokumenti, mis olevat tema sõnul näidanud linnavalitsuse liikmete pooleks jagunevat erimeelsust.

Ain Keerup: lahkusin volikogu koosolekult kohe peale oma ettekande lõppu ning seetõttu ei oska taas teemat kommenteerida.

Urmas Saard: Mida ära seletatult tähendab määruse muudatuse eelnõu tagasilükkamine rahalises vääringus? Millised olulised kulutused võivad seega jääda täielikult katmata, millised osaliselt? Milline mõjuv seos võiks sellel olla õpilaste õppetegevusele kui kooli peamisele eesmärgile, kaudselt ka kogu linna edaspidisele arengule või käekäigule?

Ain Keerup: Kahe sõnaga on seda teemat mittevaldavale inimesele väga riskantne selgitada, sest kohe tekivad hoiakud. Riik eraldab õpilaste õpetamiseks raha õpilaste arvust lähtuvalt. Ehk mida suurem on õpilaste arv klassis (maksimum siiski 24(28)), seda efektiivsem on raha kasutamine. Kui klassis on vaatamata liitklasside loomisele siiski 3-4 õpilast, on see kindlasti ebaefektiivne. Situatsioonis, kus omavalitsus toetab talle teadaolevatel põhjustel sellist tegevust, on kõik korras. Kui aga omavalitsuse poolne toetus väheneb, muutub olukord kordades keerulisemaks. Tänane olukord on keeruline. Mõjutab see eelkõige õpetajate tasustamist. Eriti keeruliseks muudab olukorra see, et kool ei konkureeri tänases raskes majandussituatsioonis mitte ainult õpilaste, vaid ka õpetajate pärast.
Eelarvet tervikuna hetkel ei kommenteeriks, sest numbrid tuleb taas kriitilise pilguga üle vaadata ja kaaluda erinevaid lahendusi. Direktorina teeb muret see, et kokkuhoiu küsimuste lahendamine kirvemeetodil ei ole võimalik, sest kooli tegevus on ära määratletud väga paljude erinevate seadusandlike aktidega, mille täitmise ärajätmist ei saa direktorile keegi delegeerida. Isegi vaatamata rasketele aegadele.

Urmas Saard: Palgafondi vähendamine 6% ulatuses oleks olnud tõene, kui otsus oleks hakanud kehtima 1. jaanuarist. Nüüd on kaks kuud sellest aastast kulutatud vanaviisi, seega väheneb tegelikkuses palgafondi maht veelgi vist või on eelarve koostamisel teisiti mõeldud?

Ain Keerup: Ka see teema vajab tõesti selgitamist. Jutt käib tõesti 6% palgafondist – see on siis kõikide töötajate palkadeks eraldatavast kogusummast. Ja tõesti puudutaks see igat konkreetset töötajat sama protsendi ulatuses, kui muudatus oleks toimunud 1. jaanuarist, mitte 1. märtsist. Reaalne palgasumma vähenemine on seega 1. märtsist pisut suurem. Arvestada tuleb ka miinimumpalga suurust, millest allapoole minemist seadus ei luba. Kooli puhul muudab taas olukorra keeruliseks fakt, et pedagoogide palgad tulenevad riiklikest seadusandlikest aktidest ning nendest lähtuvalt ei ole riiklikul tasemel pedagoogide palkade vähendamisest seni räägitud.
Lisa kokkuhoiu kohana nähakse sellistel puhkudel ette töökohtade vähendamist või tööaja vähendamist teatud töötajatel. Hea mõte. Sindi Gümnaasium vaatas oma töötajate struktuuri üle juba eelmisel eelarveaastal. Loobutud on kooli turvamehest, kaks garderoobitöötajat on asendatud ühe päevakoristajaga, koondatud on üks remonditöölise koht, õppealajuhataja ametikohta on vähendatud 1,4 kohalt 1,0-le, ühendatud on pikapäevarühmasid jne jne. Kindlasti peame veel kaaluma erinevaid variante, kuid kool peab siiski täitma talle seadusega pandud kohustused.

Mati Mettus: Esmalt tahaks märkida seda et probleem pole mitte rahvuslik, vaid eelkõige majanduslik ja selle küsimusega on tegeldud juba pea paar aastat. Probleemi on arutatud mitmetes instantsides ja ka lastevanematega, millisel arutelul osalesin ka ise. Mõistan täielikult lastevanemate muret, kuid kui rahalised numbrid räägivad kõik selle vene kooli osa ülalpidamise vastu, tuleb otsida teisi mõistlikke lahendusi. Kui linna volikogu koalitsioon ja linnavalitsus aga leiavad, et suudab seda kooli osa üleval pidada, siis on see nende otsus ja vastutus ning vastavad rahalised numbrid peavad kajastuma ka linna eelarves. Paraku mina linna eelarves seda puuduolevat summat tänasel päeval ei näe.

Täiendus (20.02.)
Urmas Saard: Ehkki Sindi Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Peeter Põhonin teatas, et volikogu liikme staatusega ei kaasne automaatselt kohustust vastata kõikidele meilidele, mis postkasti tulevad, pidas ta siiski peale artikli avaldamist vajalikuks teatud küsimusi selgitada. Esitan elektronpostiga saadetud teksti selle osa, mis haakub otseselt käesoleva artikli teemaga.

Peeter Põhonin: Minu isiklik arvamus volikogus arutusel olevates küsimustes on tõepoolest minu iseseisev ja sõltumatu arvamus.Sindi Gümnaasiumi põhikirja muutmine on hetkel veel põhjalikult läbi töötamata ja argumenteerimata.Eelnevalt tuleb suhelda lapsevanematega ja ilma inimestele olukorda selgitamata pole võimalik ja eetiline selliseid samme ette võtta.Teema ei ole seekordse otsusega päevakorrast maas,tööd selle kallal tuleb kindlasti jätkata ja seda me ka teeme.
Mina ei koosta volikogu päevakava ja ei määra ettekandjaid ega kaasettekandjaid.
Miks Priit ei esinenud ettekande või sõnavõtuga sel teemal on küsimus ilmselt Priidule.