Tänane kontsert oli läbilõige Eesti muusikakultuuri paremikust. Esinevad õpilased on vanuses 14-18. Kontserdi kava seati kokku koostöös Sindi Muusikakooliga. Esinejad kannavad stiliseeritud rahvariideid, mis valmisid käsitöö ja kunstiõpetaja Maia Agari eestvedamisel. Sindi Memmed aitasid valmistada rahvuslikud vööd riietele. Õpilaste esinemisi juhatab ja osaleb ka ise nii laulmise kui klaverimänguga Tõiv Tiits. Kaasa sõidavad veel kaks pilliõpetajat: Kristi Rulli ja Üllar Kallau.

Kava juhatatakse sisse Muhu rahvalauluga „Laulu võim“. Lavale minnakse hanerivis ja lauldakse „Kui mina hakkan laulemaie...“ Seejärel kõlab „Ärkamise aeg“. R. Eespere loodud muusika ja sõnad mõjuvad eestlastele alati üdini vapustavalt. Loodetavasti jätab selle muusika kuulmine ka itaallastesse oma emotsinaalse jälje. „Meri siin seisma jäi, keegi peatas ta,“ võibolla peatub ka lõunamaine temperament hetkeks, et mõista põhjamaise rahva isesisvat loomust. Tormise loodud muusikal „Pikk-Ingliska“, „Labajalg“, „Kaera-Jaan“ ja „Halb reheline“ peaks andma hea ettekujutuse ühe armastatud Eesti helilooja tööst.

„Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Jaa, jaa, jaa! / Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja. Jaa, jaa, jaa! / Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl...“ Need sõnad ja meloodia ei vaja eestlaste jaoks täiendavat tutvustamist, aga itaallastele võib see isegi ootamatu avastus olla, et Eestiski suudetakse teha head filmi muuikat. Meenutuseks, et „Mässajate laul“ ja „Laul pistodast“ kirjutas filmile „Viimne reliikvia“ P. E. Rummo ja suurepärase viisi autor on U. Naissoo.

Veel võeti kavva A. Valkoneni „Leib jahtub“ ja A. Mattiiseni „Isamaa ilu hoieldes“. Millist meeleolu võiks Itaalia publikus kujundada XXV laulu ja tantsupeo tuletoomise tunnusmuusika, seda kuuleb kindlasti järelkajastustest, millest annab kindlasti ülevaate ka siinne Pärnumaa uudiste märkmik. Küll võib juba praegu öelda J. Tätte loodud sõnad ja muusika ei jätnud „Tuulevaiksel ööl“ esitamise ajal külmaks ühtki väikest ega suurt kuulajat Sindi Gümnaasiumi aulas. Sama hinge minev oli ühislaulmiseks mõeldud „Laul Põhjamaast“. E. Vetemaa sõnadele Ü. Vinteri poolt loodud meloodia pani kaasa laulma kõige nooremad õpilased, kes istusid esireas. Kõige suurema aplausi teenis aga Sindi Gümnaasiumi hümn. Tervitused hümni sõnade autorile Ene Michelis’ele ja muusika looja Kristel Reinsalule. Tänu neile võib Sindi Gümnaasiumi hümn kõlada ka Vahemere lähistel.

Lisaks ühiskontserditele, kus kumbki riik tutvustab oma muusikat ja kultuuri, korraldatakse kaks ühist ekskursiooni Napoli ja Rooma linnadesse. Ekskursioonide käigus külastatakse muusikaga seotud paiku. Plaanitakse osaleda Larino linna pühakute rongkäigus, kus igal perekonnal on oma kaarik. Kaarikud kaunistatakse isevalmistatud paberlilledega, mille valmistamist õpetatakse ka Sindi külalistele. Larinos korraldatakse vastuvõtt raekojas, toimub ajaloolise keskuse tutvustamine.

Reis toimub kava kohaselt 18-st maist 30-ni. Projektijuht on Sigrid Jamnes. Eelmine reis toimus Türgis 23-st 28-da aprillini. Allpool on meenutuseks mõned Türgi reisi fotod, mille autor on Sigrid Jamnes.

Samal teemal: