Fotodel: 1) Kalju eakaim veteran Endel Pukk spordiklubi Tahk president Jüri Kõresaar; Kalju president Helle Artel kirjutab võistluste tulemusi

Males olid võrdväärselt tugevad nii Tahk kui Kalju. Tasavägises võistluses saavutasid paremuse spordiklubi Tahk koroona mängijad. Helle Arteli sõnul on paljudel aastatel just koroona olnud selleks kaalukeeleks, mis viimaks otsustab, kas võitjaks saab Sindi või Tahkurand, kuna see mäng kestab pingeliselt alati kõige kauem. Kuid sel aastal oli võistlusseis veidi teisem ja Sindi osutus tugevamaks paljudel aladel. Sindi Spordiklubi Kalju näitas oma paremust sedakorda naiste ja meeste võrkpallis, kabes, lauatennises ja pioneeridepallis. Kokkuvõttes saavutas üldvõidu Kalju ja rändkarikas tuli Tahkurannast uuesti Sinti. Enamasti ongi sõpruskohtumiste karikas olnud vaheldumisi kord ühe kord teise spordiklubi valduses.

Kuna 27. märts oli ülemaailmne teatripäev, siis otsustati tavapärastele spordivõistlustele lisada ka shõuetendust. Pioneeridepalli võistlus pidi meenutama teistsugust aega, millest kõik praegused vanemad ja nooremad veteranid on tulnud. Sindi Kalju president Helle Artel oli võistlusetenduse kavandanud sellise saladuskatte all, et ka enamik osalejaid polnud asjast eelnevalt teadlikud ja nii tekitas ootamatu üllatus parajat põnevust nii osalejatele kui pealtvaatajatele. Saali marssisid punastes kaelarättides pioneerid, rivi ees sammus nahkses minis pioneerijuht. Pidulikul rivistumisel sidusid ustavad sportlased, kes olid ürituseks alati valmis, ka oma vastasvõistkonnale punased rätid kaela. Seejärel luges juht tõotuse teksti ette, mida Tahku sportlased kuulekalt kordasid. „Tõotame oma kolleegide ja vastaste ees pidulikult ja palavalt armastada oma vastast ja hoida oma võistlusvaimu nii, et anname punkte vastasele nii nagu nõuavad seda Kaljukad ja spordiseadused,” kinnitasid spordiklubi Tahk võistkonna liikmed enne kui astusid pioneeridepallis Sindi Kalju vastu. Pioneeridepalli mäng kujutab tavalise võrkpalli harjutusi, kus püütakse söödud kinni ja visatakse pall edasi või püütakse üle võrgu vastase poolele maha suruda.

Kui pikalt juba enne tõotuse vannet on Sindi ja Tahkuranna veteranide vaheline hea läbisaamine kestnud ja kõrget võistlusvaimu hoitud, sellele püüti eile pingsa ajutegevuse abil jälile jõuda. Paraku mitte kõige õnnestunumalt. Nähtavasti ulatuvad sõprussidemed siis väga kaugesse minevikku. Pärast võistluseid toimunud autasustamistseremooniat ja pärast pidulikku söömaaega kui muist seltskonda asus tantsupõrandal jalga keerutama, võtsid veteranid Endel Pukk, Heino Kulvik, Arno Tänav, Helle Artel ja Avo Rahu ühes nurgakeses istet, et meenutada alguste algust ja möödunud aegade kohtumisi. Helle Arteli sõnul puuduvad teatud perioodide kohta kirjalikud teated või pole õnnestunud tal neid saada. Seepärast saab varajasemast ajast rääkida üksikute mälestuskildude abil.

Endel Pukk ütles, et kaheksakümnendatel aastatel alustati järjepidevalt korraldatavate Sindi Uulu maavõistlustega. Kohtumiste korraldamisega tegi algust Martin Miilberg, sest tema oli tolleaegse kehakultuuri nõukogu president või esimees. Umbes nii olevat seda ametit siis meeste mäletamist mööda nimetatud. Uulu poolel juhatas sportlaste tegemisi Heino Mengel. Praegu on spordiklubi tahk president Jüri Kõresaar. „Ühel aastal toimus võistlus Sindis, teisel aastal Uulus, peamiselt Jõulumäel,” mäletab Pukk, kes rääkis sellestki, et siis käis sportliku tegevuse juurde orkestrimäng, isetegevuslikud etteasted ja tantsud. Mängiti minigolfi, aga ka suurel golfirajal, samuti sooritati jalgpalli lööke värava suunal nii keskjoonelt kui nurgast ning võisteldi korvpallis. Uuluski on tehtud shõulaadseid võistlusi, näiteks teatejooksus, ühel korral isegi parvesõiduga. „Vahepeal hakkas asi käest ära vajuma, aga siis püüdsime Heino Kulvikuga järjepidevusel hinge sees hoida,” rääkis Pukk ajutistest raskustest.

Endel Pukk ja Heino Kulvik tuletasid meelde aega, mil ise veel noored olid, siis olevat vanad mehed rääkinud ennesõjaaegsetest jalpalli-kohtumistest Uulu ja Sindi vahel. Sinna juurde lisandusid korvpalli vabavisked, teatevõistlused ja mõned muud mängud. Sama teadis kinnitada ka Avo Rahu. Heino Kulvik mäletab sedagi kui mängud toimusid Tahkuranna kirikus. Suurte soojaõhu puhuritega köeti ruumid veidi soojemaks ja nii kasutati kirikut spordisaalina samal viisil nagu mitmel pool mujalgi Nõukogude võimu perioodil pühakodasid spordi tarbeks hõivati.

Helle rääkis, et kuigi võistluste nimetus on aegade kestel olnud muutuv ja Uulu Sindi maavõistlustest sai 6 aastat tagasi Tahku ning Kalju spordiveteranide vaheline võistlus, on inimeste näod jäänud samaks. Ainult veteranid on nooremaks läinud. Mehed saavad nüüd veteraniks 40-lt ja naised 35-lt. Helle lisas naljatamisi juurde, et kui edaspidi veteranidest puudus peaks tulema, siis võetakse nooremaid veteranieelikuid appi, aga kaua kestnud traditsiooniga tahetakse kindlasti jätkata.