Kui meie taasiseisvuse algusaastail oli kuulda üle vabariigi, et suleti lasteaedu, renditi lasteaedade hooneid või halvemal juhul müüdi maha, siis tänasel päeval on vabariigis kõikjal kohti puudu ja lastevanemad peale emapuhkuse lõppu hädas töökohtade säilimise pärast.
Minul algas käesoleval suvel Sindi lasteaias seitsmeteiskümnes juhiaasta. Umbes samapalju on olnud lasteaead nüüd ka linna omandis.
Selle ajajooksul on lasteaia rühmade arv järk-järgult taastunud oma varasemasse suurusjärku ja üks täiendav rühmaruum ootab veel finantse, et täituda väikeste särasilmsete sintlastega.
Sindi elanike registris olevatele peredele on meie linna ainsas lasteaias seni enamjaolt kohti jagunud. Kuid kindel saab olle see pere, kes oma soovist laps tulevikus lasteaeda saada juba võimalikult vara teada annab.
On heameel tõdeda, et 2009.aasta läheb ajalukku Eesti Vabariigis lasteaedade remontimise või ehitamise aastana.
Sindi lasteaias on seda võimalust pikki aastakümneid oodatud ja selleks valmistatud.
Peale Sindi Tekstiilivabriku pankrotistumist oli lasteaia kompleks tervikuna väga halvas seisukorras. Sindi linnavalitsus eesotsas tollase linnapea Liina Maastega tegi 1992.a. kevadel julge sammu, munitsipaliseerides võlgades vabriku suure lasteaia, mis oli siis suur vaid lagunenud hoonestiku ja -atraktsioonide poolest.
Suurim ühekordne investeering lagunevasse hoonestikku oligi 1996.aastal uute katuste ehitamine. Ei saa ju alustada siseruumide korrastamist vihmavett läbisadavate lagede all!
Toonase projekti autoriteks olid noored andekad arhitektid Tanel Tuhal ja Ra Lhuse.
Katused, mille ehitas AS Renet Tuve Vadi juhtimisel, on ausad ja kindlalt vastu seisnud suurimatelegi tormituultele.
Sellele ponnistusele järgnes aga vaevaline, kuid järjekindel liikumine paremuse suunas, saades lasteaia eelarvesse piskult vahendeid pisikapremontideks pea igal aastal.
Seoses Eesti Euroopa Liitu vastu võtmisega tekitas Eesti riik karmid nõuded toitlustusasutustele, sealhulgas haridusasutuste köökidele. Ja jälle ei olnud pääsu – tuli linna rahakotist panustada lasteaia köögikompleksi nõuetega vastavusse viimisele, mis meile muidugi rõõmu valmistas.
Kuid kõik see tegevus oli rohkem tulekahju kustutamine. Ikkagi vajas kogu suur kompleks asjatundlike spetsialistide poolt ülevaatamist ning põhjalikku projekteerimist. 1995 oli meil selle tarvis valminud põhihoonestiku tehnilise seisukorra hindamise projekt.
Raske oli võrdselt jagada väikese omavalitsuse rahakotti nii, et keegi vaeslapse ossa ei jääks. Nii võis lasteaia juhataja vaid unistada teistkümnetest miljonitest, mis kapitaalse uuendamise tarvis kuluks - kuni möödunud aastani.
Keeruline aasta oli! 2009. aasta alguses olid ehitushinnad veel laes ja linnapea teatas, et rohkem ei saa Euroopa fondidest vahendeid küsida, kui ainult põhihoonestiku remondiks. Selline teadmine valmistas väikese pettumuse. Hinnad aga langesid oluliselt. Kuna riigihankest võttis osa kaugelt üle kümne ehitusfirma ja lõpuks löödi hind uskumatult alla, oli võimalus ikkagi remonti võtta kogu kompleks, ehkki järk-järgult ja jupiti!
Tänaseks päevaks on olulisem maht töödest lõpetatud ja peatöövõtja oma kohustused täitnud. Tänupidugi tegijatega värskelt ajalooks saanud. Kuid tegemisi jagub veel küllaga. Nimelt on poolik alles meie õueala väljanägemine. Lasteaia rahvas koos lapsevanematega on rõõmsad üldise hea väljanägemise üle – ja tõesti võib rahul olla! Nägusad hooned, lipuväljak peahoone ees, värskelt asfalteeritud jalgrajad, uuendatud muruväljakud, palju rõõmu ja rahuldust pakkuvad laste õuepaviljonid. Täiesti uues kuues ja vastavalt soovitule õuehoone, kus nüüd lapsevanem turvaliselt saab jätta suletud ukse taha väikelaste vankrid-kärud, kelgud-suusad. Turvalised piirded on sõimelaste mänguväljakute ümber. Ja lõpuks ometi on olemas ka lasteaia sisehoovi valgustus!
Hange on toimunud ja täitmisele suunatud ka uute õueatraktsioonide tarne osas, mis saavad olema huvitavamad, mitmekesisemad ja värviküllasemad kui varasemad, mis ehituse käigus lammutati. Ikka selleks, et uuele ja kaasaegsele ruumi teha!
Probleemiks, millele siiski loodame linnavalitsusega lahenduse leida, jäävad lasteaia territooriumil liikuvad lasteaeda teenindavad veokid ja lasteaeda külastavate klientide autodele lühiparkimise võimaldamine.
Ei tule kõne alla sõiduautoga lähenemine Kooli tänavalt! Kooli tänav on jalakäijatele ja suurem osa aastast ka kooli- ning lasteaialastele, kuhu autod kindlasti ei kuulu.
Meie poolt on linnavalitsusele välja pakutud autode juurdepääsu rajamine Jaama tänava poolsest küljest. Ja et ka lasteaeda teenindavad autod siseneksid territooriumile Jaama tänava poolt, mitte ei sõidaks piki lasteaia territooriumi, et jõuda teises otsas paikneva köögi ukseni või prügikastideni. Ka parkimisplatsi rajamine saaks asuda tühermaal, mis jääb praegu Konsumi taga paikneva mänguväljaku ja lasteaia piirde vahele. Ja teine võimalus peaks tõepoolest paiknema Tööstuse tänava poolse piirde taga. Küll on võimalik ka parkimislubadega või piiratud ajaga reguleerida, et ümberkaudsete majade parkijad võimalust oma huvides ära kasutama ei hakkaks.
Samuti oleme juhtinud linnavõimude tähelepnu „sebrade“ vajadusele lasteasutuse vahetus läheduses paiknevatel sõiduteedel.
Kui oleme juba nii palju suutnud – nagu seda tänaseks näha on, küllap siis saab ka need viimased probleemid lahendatud! Ehk laieneb eurorahade võimalus lähitulevikus siingi?

Parkimise teemal loe veel: