Käesoleva nädala esmaspäeval alustati raamatukogutundidega „Raamatud mäletavad unustatud asju“ Sindi Gümnaasiumi 1.-4 klasside õpilastele ja Sindi Lasteaia mudilastele. Neljapäeval tutvustasid lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp ja raamatukogu direktor Ene Michelis Sindi Gümnaasiumi 4. klassi õpilastele Aino Perviku elu ja loomingut, mis on ühtlasi üks osa Sindi raamatukogunduse 130-le aastale pühendatud ettevõtmiste sündmustikust.

Rakveres velskri perre sündinud tunnustatud kirjanik on pikal loometeel tõlkinud, luuletanud, kirjutanud novelle ja romaane, aga kõige enam pühendanud aega lastele. Neile väikestele sõpradele kirjutatud lugude loetelu on kõige mahukam. Rita Raudsepp suutis vaid hästi põgusalt tutvustada Sindi raamatukogus leiduvaid armastatud kirjaniku raamatuid ja mõnest ka põnevamaid katkeid ette lugeda. Ene Michelis suunas suurele ekraanile mõnede raamatute kaanepildid, nagu "Väikesed vigurijutud", "Arabella, mereröövli tütar", "Sookoll ja sisalik", "Kunksmoor ja kapten Trumm", "Mammutilaps ajab tuult taga", "Dixi ja Xixi" jt. "Kallis härra Q" põhjal on valminud suurematele mõeldud film. Alles mõned nädalad tagasi ilmus uus raamat: “Kirjatähtede keerukas elu” Ent kõige tuntum raamat on siiski „Kunksmoor“.

Kunksmoorist vaatasid lapsed katkendit 1976. aastal Tallinnfilmi poolt vändatud filmist ja sama tegelaskuju nägid õpilased ka 1992. aasta ETV lavastuses, kus peaosatäitja rollis mängis Helgi Sallo. Rita Raudsepp küsis: „Kas te tunnete seda näitlejat?“ Vastuseks öeldi kas Alma või nimetati telefilmi „Õnne 13“. Peaasi, et lapsed tundsid õige näitleja ära.

Ene Michelis luges katkendi lühijutukogumikust „Ühes väikses veidras linnas“. Raamat pälvis ülemöödunud aasta detsembris kirjandusauhinna „Aasta Rosin 2010“. Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt välja antava laureaadi tiitliga pärjatakse aasta kõige omanäolisemat eesti lasteraamatut, mille juures hinnatakse raamatut terviklikult võrdsetes osades nii teksti kui piltide poolest. Aino Pervik ja kunstnik Jüri Mildeberg said auhinnaks väikese rahalise preemia kõrval ka suure kotitäie rosinaid. Raamat on mitmekihiliselt iseäralik ja jutustab tõepoolest veidra linna veidratest kodanikest. Veel kummalisemalt veidraks kujuneb olukord siis kui mõnegi isiku lähemal vaatlusel tunneb ära kellegi kahtlaselt tuttava inimese oma tutvuskonnast. Kahtlemata kindlustab raamat lugejale hea tuju olenemata sellest, kas tuumaka iva nopib loetust välja keegi nutikas koolieelik või eakam kodanik.

Auhindasid nimetades peaks teadma sedagi, et Aino Pervikule on 2001. aastal omistatud ka Valgetähe V klassi teenetemärk.

Muide Aino Perviku kodanikunimi on Aino Raud ja tema abikaasa oli Eno Raud, kes kogus suuremat tuntust looga „Naksitrallid“. Vanem põlvkond mäletab ka hästi toredat raamatut „Sipsik“. Ka kirjaniku kõik 3 last on tublid ja tuntud nimed. Rein Raud on olnud Tallinna Ülikooli rektor. Mihkel Raud on kirjutanud 2 raamatut trükiküpseks. Piret Raud on kunstnik. Tütar on illustreerinud ka oma ema raamatuid. Neist üks on "Arabella, mereröövli tütar". Samuti tegi ta joonistused raamatu "Sookoll ja sisalik" teisele trükile.

Aino Pervik alustas õpingut Järvakandis, aga on õppinud veel Tallinna 8. Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Seminaris ja Tallinna Õpetajate Instituudis. Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas tudeerimise lõpetas kirjanik soome-ugri keelte erialal. Pärast õpinguid töötas ta aastatel 1955–1960 Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana. Järgnevalt jätkas kuni 1967. aastani laste- ja noortesaadete toimetajana Eesti Televisioonis. Alates 1974. aastast on Aino Pervik Eesti Kirjanike Liidu liige.

Raamatukogutöötajatega kohtumise lõpul ilmus ekraanile tekst: AITÄH TULEMAST JA HEAD JOONISTAMIST! Ajavahemikuks 16-st veebruarist kuni 9. märtsini on väljakuulutatud joonistusvõistlus „Minu lemmiktegelane Aino Perviku raamatust“, mille järel leiavad tööd koha ka raamatukogu näituse seintel alates 19. märtsist. Parimatele joonistajatele jagatakse auhindu.

Samal teemal: