Sindi paisu lähedale Pärnu jõe äärde kogunes täna survegrupp „Sindi pais“ kutsel umbes poolsada inimest, kes tunnevad muret Pärnu jõe vesikonna kalavarude taastumise pärast. Protestimiiting korraldati sketšina kohtuistungist, millel osales vetevana Neptun, tema abiline Merineitsi, Kurat Tori põrgust, kalurist avalduse esitaja, advokaat ja prokurör. Esitan šketsi teksti selliselt nagu see lavastuslikult ette loeti.
Avaldus kohtule
33 aastat tagasi, 1977. a valmis Sindi pais oma mittetoimiva kalatrepiga. See oli aeg, kus võim end tugevamana loodusjõududest. Siberi jõed taheti panna vastupidi voolama, kõrbed muuta viljasalvedeks. Meie paiski on soveti gigantomaania musternäide, mis ammu oma otstarbe minetanud.
Erastamisega sai paisu omanikuks AS Qualitex. 13. detsembril 2001 võõrandas AS Maru, nüüd Raju, paisu ja talle väljastati vee erikasutusluba. Pea 10 aastat on käinud vaidlus, enamuses kohtu kaudu, paisu problemaatikas. Tulemuseta! Jõgi on kinni siiani, millest on kahju loodusele, majandusele ning kogu ökosüsteemile.
Prokurör
Asjaosalisi on probleemis kaks. AS Raju, kes ostis 10 aastat tagasi paisu ja ei ole selle aja jooksul teinud juuksekarva võrragi selleks, et kalad kudema pääseks. Keskkonnaministeerium, kes senini ei ole välja töötanud ja kehtestanud meetmeid omaniku korralekutsumiseks.
AS Raju maksis ise paisu eest 3 miljonit krooni ja ministeeriumi ostupakkumisele 18,5 miljonit, mis on eksperthinnanguline paisu jääkväärtus, esitas AS Raju müügihinnaks 59 miljonit krooni. Kauplemine jätkub, tähtpäevi ei anta. 2006. a vastavate uuringute kohaselt on igaaastane paisuga tekitatud kahju kalavarudele ca 37 miljonit krooni, sealhulgas vimmavarudele 10 miljonit, lõhe- meriforellile 14-140 miljonit krooni. Teisi kalaliike pole siin arvestatudki.
Kui kogukahju aastas, mis on 37 miljonit, korrutada 10 aastaga, mil AS Raju on olnud paisu omanik, siis saame 370 miljonit krooni. Kahju ületab 7 korda isegi üüratu AS Raju küsitud müügihinna (59 miljonit).
Niipidi arvutades tuleb AS Rajul paisu riigile loovutamisel maksta peale 311 miljonit krooni (370-59=311).
Keskkonnaministeerium ütleb, et AS Raju apelleerib nõudmise ebaseaduslikkusele. Seda ta tõesti tõesti ongi, sest seadus kahju kompenseerimiseks puudub. Küsimus seisneb selles, kelle raha see on, mis riigil saamata jääb või mille peab riik kulutama paisu ostmiseks. Ekslik oleks arvata, et see on Euroopa Liidu toetusfondide raha, sest ostu-müügi otstarbeks tohib fondi raha olla ainult 10% kogu projekti maksumusest.
Järelikult raha, mis saamata või mida küsitakse paisu eest, on maksumaksja – minu ja sinu raha. Siit tulenebki minu nõudmine: AS Raju loobub paisu omandist ilma vahekasu taotlemata ja maksab kokkulepitud kulutuste eest. Keskkonnaministeerium, saades paisu omandiõiguse, rakendab Euroopa Liidu raha kalapääsu nõuetekohaseks ümberehitamiseks.
Advokaat
Auväärt kõrge kohus, kohtunik merede ja vetejumal Neptun, Tori põrgu suurvürst, näkineid ja teised suursugused otsustajad.
Maapealse elu, meie riigi põhiseadus kaitseb eraomandit, see on püha ja puutumatu. Küsin, kas käesoleva omandi valdaja on oma kaitsja heaks midagi teinud, ehitanud haigla, lastesõime, lõbustuspargi? Ei ole kuulnud.
Demokraatia algtõe ABC sätestab, et ei tohi kahjustada vähemuse huve, kuid ei tohi lasta vähemusel kahjustada ka enamuse huve. Praegu on enamuse huve kahekordselt kahjustatud: omanik ei lase kalu paisust üles ja teiseks küsib riigilt ebamõistlikku hinda. Kas siin on südametunnistusega kõik korras? Juriidiline korrektsus ja kõiksugu seadused on loodud inimeste poolt, aga me ei oska nendega targasti ümber käia. Praegu oleme päris hädas. Jutud, seadused ja protokollid ei takista loodusvaenuliku kuriteo õilmitsemise jätkumist.
Pöördun meist kõrgema maailma kohtumõistjate poole, tehke oma tark otsus ja me võtame siin maapeal selle täitmiseks.
Sindi paisu välikohtu otsus
1. AS Raju on kohustatud mõistliku hinna eest võõrandama Sindi paisu Eesti riigile.
2. Keskkonnaministeeriumil tuleb heastada senine tegemata töö erakordselt operatiivse tegutsemisega kalatee avamiseks juba k.a. sügiseks.
Selleks tuleb:
a) ammutada vajalikul hulgal liikumisohtlikku pinnapealset muda;
b) lammutada paisu hoidev tamm ja luua vajaliku pikkuse ning kaldega kärestik.
Alternatiivina võib arvesse tulla tammi poole võrra madalamaks võtmine koos jõe keskele rampkärestiku rajamisega ja seda eeldusel, et selliselt tagatakse kõikidele kaladele vaba pääs kudekaladele.
Mõlemate lahendusvariantide puhul tuleb muda ammutamisega üheaegselt süvendada paisupealne jõesäng sedavõrd, et oluline jõelõik ja kaldapealne oleks kasutatav Sindi linna puhkealana.
Kalakasvatuse ja toitluskoha omanikule, AS Articerile, tuleb kompenseerida paisu langetamisest tekkivad võimalikud ühekordsed kulutused.
Otsus saadetakse koos kohalolnute allkirjadega Eesti Vabariigi keskkonnaministrile ja AS Rajule tungiva sooviga, et vastuvõetud seisukohtadele tulemuslikult reageeritaks.
Avalikust koosolekust osavõtjad usuvad, et osapooled tunnustavad kodanikualgatuse korras sündinud ettepanekuid ja võtavad tõsiselt kodanikkonna poolt esitatavaid nõudmisi.
Sindi paisu välikohus ootab vastust ministeeriumilt ja ka AS Rajult kahe nädala jooksul peale käesoleva kohtuotsuse teatavakstegemist.
Veel kuuldust
Kavaväliselt palus sõna Sindi Linnavolikogu esimees Aleksander Kask, kes rääkis emotsionaalse võrdlusega Pärnu muuli näitel, kui tähtis on Sindi inimestele pais mälestusobjektina. Tema hinnangul tuleks pais tingimata säilitada. Neptuni rollis esinenud Hans Soll vastas sellele sõnavõtule, et survegrupp on otsinud juba ammu mõistlikke läbirääkimisi Sindi linnaga. 25. jaanuaril sai Aleksander Kask avaliku kirja Hans Sollilt, milles ta esitas mitmeid ettepanekuid, mida oleks arukas tema arvates arutada. Täna küsis Hans Soll avalikult vastust volikogu esimehelt põhjuse kohta, miks ta pole kirjale seni vastanud. Sellele arupärimisele jättis Aleksander Kask vastamata. Avaliku kirja teksti leiad siia klikkides.
Seepeale soovisid sõna Riigikogu ja Erakonna Eestimaa Rohelised liige Mart Jüssi, harrastuskalur Endel Purju ning veel keegi külaline väljapoolt Pärnut. Kõik olid seda meelt, et siirdekalad peavad pääsema jõgepidi üles oma loomulikele kudealadele. Ka Aleksander Kask pakkus linna poolse pakutava variandina täiendavat kanalit, mis praegu ummistunult oma ülesannet ei täida.
Miitingu lõppdokumendile andsid enamik osalejaist oma toetusallkirja kalade läbipääsu tingimuste loomisele. Survegrupp läkitab allkirjadega varustatud nõudmise paisu omanikule ja keskkonnaministeeriumile. Kohtu pidajad ootavad AS Raju ja keskkonnaministeeriumil vastust hiljemalt kahe nädala jooksul.
Siiski oli ka vastaseid. Pillidega oli kohal Audru Jõelaevanduse punt duona "Hõbe Särg" nagu nad endid tutvustasid.
