Sindi raehoone tornikell on taas teemaks tõstatatud
Sindi abilinnapea Marko Šorin on tõsise ajaloohuvilisena teinud ära suure uurimuse Sindi raekoja hoone ehitamise üksikasjades, et saada seni õhus püsinud küsimustele kindlamaid vastuseid.
Sellest tööst ilmus ajalehe „Sindi Sõnumid” aprillikuu numbris lühike kokkuvõte, mis kinnitab, et algselt oli vähemalt ühte torni avasse kavandatud kell. Šorini sõnul puuduvad seni kindlad viited sellele, kuidas mõeldi ülejäänud kolm ümarat ava kaunistada. Samas on talle teada, et ajalooarhiivis leiduv rohke materjal tõotab neis asjus täiendavat selgust luua. Kui kogu vajalik ajalooline dokumentatsioon saab läbi vaadatud, oleks täiesti võimalik viia raekoja ehitus täielikult lõpuni sellises autentsuses, nagu projekteerijad seda hoonet omal ajal nägid.
Kella paigaldamine on olnud ka varem mitmeid kordi jutuks.Uuesti tõusis mõte üles seoses torni tippu lipu heiskamisega. Tookord avaldasin mõtet, et lisaks kella paigaldamisele võiks teised avad kaunistada kas Sindi linna vapi kujutise või Sindi lipu värvidega, mida pimedal ajal valgustatakse torni seest. Esitasin küsimuse ka linnapeale, kes 2009. aasta 7. augustil avaldatud intervjuus vastas järgmist: „Mõttes liikus plaan, et ühte aknaavasse paigutada kell ja teistele akendele paigaldada korralikud aknad. Esialgse arvestuse kohaselt läinuks kõik kokku maksma ca 90 000 krooni. Segased kemplemised volikogu opositsiooni keskel aga pole andnud aega selliste linna pilti atraktiivsemaks muutvate detailidega tegeleda.”
Marko Šorin leiab, et muinsuskaitse nõuete seisukohalt oleks kõige õigem aknaavad kujundada just selliselt nagu nad algselt olid mõeldud. Seda mõtet tuleks igati toetada. Abilinnapea tehtud arvestuse kohaselt läheks kella paigaldamine koos teatud vajalike lisatöödega maksma ca 78 000 krooni, mis on eelmise valitsuse arvestuste võrdluses enamvähem samas suurusjärgus. Kindlasti väärib mõtte teoks tegemine nüüd juba palju tõsisemat kaalumist kuna praegune abilinnapea on ajaloolise tõe väljaselgitamiseks väga palju ära teinud ja loodetavasti suudab ka mõnede täiendavate üksikasjade jälile jõuda, mis ei jäta enam vastamata küsimusi.
Allpool on avaldatud autori loal tema koduloouurimuslik artikkel.
Kas Kell või aken?
Sindi linnavalitsuse hoone torni neli ümmargust ava on alati olnud täidetud laudisega. Selline „kaunistus” on
tekitanud allakirjutanul juba lapsepõlvest saadik korduvalt küsimuse „Peab seal olema kell või aken?”
Eeldatavasti on see vaevanud teisigi sintlasi või meie kodulinna külastanud inimesi.
Autor on läbi vaadanud aastakäikude jagu vanu ajalehti ja leidnud sellele küsimusele vastuse. Järgnevalt ülevaade Sindi raekoja saamisloost ajalehtede „Pärnu Päewaleht”, „Pärnumaa Teataja”, „Waba Maa”, „Maa Hääl”, Päewaleht, „Rahvaleht” ja „Uus Eesti” põhjal.
Sindialewiametmaja
Oma valmimise ajal, augustis 1937, oli Sindi alewiametmaja moodsaimaks omavalituse residentsiks kogu Eestis.
Ehitustegevus algas 1935 a. sügisel ja maja avamine toimus 8.augustil 1937. Maja on kahekordne lakoonilise
kujundusega funktsionalistlik hoone. Esindusfunktsiooni rõhutab skandinaavia eeskujudele viitav 20 meetri kõrgusele ulatuv neljatahuline torn. Hoone läks maksma ümmarguselt 65000 krooni ning lisaks alevi poolt tasuta antud vanade hoonete lammutamisel saadud kivid ja puumaterjal, mida oli 5000 kr väärtuses
Huvitavat projekti kohta
Sindi alevivalitsus võttis 1935 a. suvel vastu otsuse, et tuleb ehitada moodne kahekordne telliskivist keskkütte ja veevärgiga alevimaja. Projekteerimine usaldati Pärnu Ajutise Maavalitsuse insener Jonas Kinnunenile. Maja projekt ongi allkirjastatud Kinnuneni poolt. Kuid tänaseks on selgunud, et tegelik projekteerija oli Ilmar Laasi (allikas: Kultuurimälestiste Riiklik Register). Laasi oli projekteerimise ajal aga liiga noor (sünd 1907) ja ei omanud õigust projektidele ise alla kirjutada. Huvitava lisana tuleb märkida, et Ilmar Laasi on projekteerinud mitmeid tuntud objekte mujalgi Eestis, millede hulgas on kino „Kosmos” ja teater „Endla”. Sindi raekoda kahjuks tema töödenimistus ei mainita.
Avamine ja vastus küsimusele
Raekoja avamisel osales üle 1000 inimese. Kõnesid pidasid teiste hulgas alevivanem Nikolai Lett ning sekretär P. Madissoo. Sindi vabrikute poolt kingiti alevivalitsusele rahvuslipp ja Tarvitajate Ühing kinkis volikogule haamri. Vabariigi valitsuse poolt pidas kõne pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Kõne lõpus tegi ta teatavaks, et riigivanem Konstantin Päts on määranud Sindi alevivalitsusele 1000 krooni raekoja torni kella muretsemiseks. „Sindi on tööliste alev ja sintlastele on kellaajaline täpsus väga tähtis, sellepärast torni tühiku täitmiseks ongi määratud teile üks tuhat krooni”, lõpetas ministri abi oma kõne ja ulatas ümbriku kingitusega
alevivanemale (Autor: olgu võrdluseks mainitud, et riigivanema palk oli sellel ajal 2000 kr). Seega sai selgeks, et esialgu oli plaanis torni ehteks muretseda kell. Kuid kolme aasta pärast alanud okupatsioon ja hilisem sõda
ei võimaldanud plaane ellu viia. Nii ongi avad olnud laudadega kinni löödud algusest peale. Vanade fotode järgi võib väita vaid seda, et laudist on vahetatud vähemalt korra. Nimelt on ühel muuseumis leiduval pildil näha rombiga kaunistatud laudist. Samuti on torni vaatlusel märgata avade kõrval tüübliauke, mis praeguseks on tühjad. Lõpetuseks kõlagu üleskutse kõigile, kellel on säilinud vanu fotosid või mälestusi Sindi raekojast läbi aegade. Tooge need Sindi Linnavalitsusse või Sindi muuseumi, kus nendest vajadusel tehakse koopiad.
