18. jaanuaril toimus Sindi raekojas konsultatsiooniseminar, kus arutati "Eesti lõimumiskava 2008-2013" meetmete elluviimist kohalike omavalitsuste tasandil. Seminaride sarja rahastavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (EIF) ja Kultuuriministeerium. Sarnaseid kohtumisi viiakse läbi 22 ümarlauas 31 omavalitsusega. Sindi linna esindasid kohtumisel linnavalitsuse lastekaitse spetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg, volikogu esimees Aleksander Kask, haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees Priit Kask, volikogu eelarve ja arengukomisjoni esimees Toomas Kuuda, samuti kõigi allasutuste esindajad. Seminari korraldust vedasid Geomedia OÜ juhatuse esimees ja nõustaja Rivo Noorkõiv, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodanikuhariduse üksuse juht Külli Vollmer ja mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Ulvi Müürsepp ning Geomedia projektijuht Helen Lainjärv. Üldse osales ümarlaua arutelul 18 inimest.
OÜ Geomedia, SA Praxis ja MTÜ Balti Uuringute Instituut viivad alates möödunud aasta kevadest läbi üleriigilist rakendusuuringut riikliku arengukava "Eesti lõimumiskava 2008-2013" elluviimisel. Seda tehakse kohalike omavalitsuste rolli määratlemiseks ja riigi tasandilt delegeeritavate võimalike tegevuste välja selgitamiseks koos rahastamise mehhanismiga. Sellega on mindud omavalitsuste konsultatsiooniseminarideni, mille käigus soovitakse teada saada just kohalike elu korraldajate, aga kõigigi teiste alade esindajate seisukohti. Tuntakse huvi, milliseid lõimumiskavasse kirjutatud meetmeid peetakse vajalikuks delegeerida riiklikult tasandilt kohalikule tasandile. Kuid huvitutakse ka vastupidisest:milliseid meetmeid kohalikud juhid ja spetsialistid ei sooviks, et riik annaks need omavalitsuste kompetentsi. Sarnastel nõupidamistel loodetakse kuulda olulisemaid valupunkte inimestelt, kes igapäevaselt puutuvad kokku lõimumisalase tegevusega kohtadel. Töö lõpptulemustest teavitatakse viiel avalikul seminaril.
Kohtumisel said kohaletulnud ülevaate Eesti lõimumiskavast 2008-2013 ja selle rakendusplaanist, samuti EIFi poolt rahastatavast projektist. Seminaril saadi ka lühike ülevaade projekti raames tehtud uuringute tulemustest, seda nii kohalikul tasandil lõimimistegevusest Eestis kui välisriikide praktikatest.
Sindi linna allasutuste töötajad rääkisid isiklike kogemuste põhjal lõimumisega seonduvatest sagedamini esinevatest kitsaskohtadest ja edulugudest nende haldusala valdkondades. Ajurünnak tõi esile kohalikke probleeme, aga andis ka võimalikke lahendusi. „Lasteaia iga on keeleõppeks kõige vastuvõtlikum aeg, laste jaoks on õppimine loomulik,” tõi Sindi Lasteaia juhataja Viivi Palmissaar oma pikaajalisest kogemusest esile peamise. Helen Lainjärv leidis, et arutelude läbiv teema on olnud see, et kuidas võtta maha vene keelt kõnelevate lastevanemate hirmusid haridusasutustes laste eesti keele omandamisel. „Eesti keelt tuleks hakata õpetama ikkagi lasteaiast peale ja sealt edasi põhikooli” ei näinud ka Lainjärv eesti keele heale omandamisele teistsugust lähenemisviisi.
Külli Vollmer märkis mitmes kohalikus omavalitsuses esilekerkinud probleemi„Laps pannakse Eesti lasteaeda sooviga, et ta oskaks eesti keelt,” kirjeldas Vollmer õiget algust, aga kui kooli minekul pannakse laps veel algklassides eestikeelsesse klassi, siis järgnevalt tunnetab lapsevanem, et ei saa last aidates enam hakkama. Seetõttu pannakse eesti keele omandamisega väga hästi toime tulnud laps ümber vene õppekeelega kooli. „Lapsevanemal tekib hirm, et ta ei suuda oma last õppetegevuses toetada,” näeb Vollmer põhjendamatut vanemate muret.. „Siin on see mõtlemise koht, kus peaksime leidma lahendid, mida teha, et ka lapsevanemaid aidata.” valutas Vollmer südat. Keelekümblusrühmades/klassides seda hirmu lastevanematel pole.
„Sindi on nende hulgas, kus me näeme omavalitsustes Eestis elavate eri kogukondade igapäevast kooseksisteerimist,” ütles Noorkõiv, kes otsib lõimumismeetmete rakendamise kaudu probleemidele sobivaid lahendusi. Arutlused võimalike lahenduste üle tähendavad seda, et leida parimad variandid kahe poole koostööks.
„Riiklik pool moodustub oma ministeeriumitega, antud juhul on protsessi kaasatud, siseministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, mis on kogu temaatika eestvedaja, aga arutelusid on peetud ka töötukassa ja rahandusministeeriumiga,” ütles Noorkõiv ja selgitas sedagi, millised on mängureeglid ja kuidas toimub praegu meetmete rahastamine. Tulevikku näeb ta teatud ülesannete määratlemises näiteks eraldi raamlepinguga riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. See aitaks vähenda kohati ülemäärast projektipõhisust lõimumismeetmete korralduses. „Me ei taha ettepanekutega kiirustada, seepärast käime eelnevalt lõimumisega enam kokkupuutuvad omavalitsused läbi ja püüame nende vajadustest aru saada ning selgitada kuivõrd ollakse valmis ja mis tingimustel riikliku lõimumiskava täitmisel osalema,” võtab Noorkõiv protsessi kokku. Samas näeb ta kasvava teemana uusimmigrantidega seonduvat, sealhulgas kolmandate riikide kodanike kohanemisprobleemide lahendamise vajadust.
