*
Eesti lastekirjanik Heljo Mänd on sündinud 1926. aasta 11. veebruaril Narvas, lõpetanud Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi ja töötanud ajakirjade Täheke ning Pioneer toimetuses. Ta on kirjutanud lastele jutustusi, näidendeid, luuletusi ja teinud laste luule tõlkimist.
*
Sindi Linnaraamatukogus austatakse tuntud, tunnustatud ja väga armastatud Heljo Mändi alates aasta algusest läbi mitme kuu paljude erinevate sündmustega, et tähistada lastekirjaniku juubelit väärika tähelepanuga.
Sindi Linnaraamatukogu lasteosakonna kitsas ruumikeses on leitud sobiv koht eraldi riiulite jaoks, millele paigutatud paljud trükised annavad hea ülevaate peatselt juubelit tähistava lastekirjaniku loomingu lugemise rohketest võimalustest. Lisaks jaanuari algul avatud raamatunäitusele „Heljo Mänd 85“ kuulutati kuu keskel välja joonistusvõistlus „Minu lemmiktegelane Heljo Männi raamatust“, mis kestab 4. märtsini. Vabalt valitud tehnikas valminud töödest pannakse 10. märtsiks näitus üles raamatukogu fuajeesse. Selleks, et lapsed leiaksid pliiatsiga parema teineteise mõistmise, korraldab lasteosakonnas vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi Gümnaasiumi 1.-4. klasside õpilastele ja Sindi Lasteaia vanemate rühmade mudilastele Heljo Männi loomingut tutvustavaid raamatukogutunde nimetusega „Head lapsed kasvavad raamatuga“.
Täna hommikupoolikul külastasid raamatukogu Sindi Lasteaia „Puhhide" rühma 5-6 aastased lapsed, kes koos oma õpetaja Eve Vellneriga kuulasid ilmse põnevusega Heljo Männi kirjutatud jutustuste katkeid mitmetest raamatutest, mida lasteosakonna juhataja Rita Raudsepp ja raamatukogu direktor Ene Michelis ilmekalt ette lugesid. Karu-aabitsa lood vaheldusid teleriekraanilt nähtud tuttavate klippidega sama raamatu jutustustest. Järgnevalt võeti käsile „Mõmmi parimad aabitsa lood“. Palju nalja sai raamatuga „Väike laisk ja suur laisk“. Ennevanasti Sänikaela külas Venimuse talus elanud kalamehed Väike Laisk ja Suur Laisk on kindlasti üks meeldejäävaimatest ja naljakamatest Heljo Männi jutustustest. Samas väga ootamatu lõpuga sellest, et isegi suure laiskusega võib minna „rumalasti“ liimile. Igal juhul nii juhtus laiskade kalameestega, kes arvasid, et kõike tuleb palju teha, isegi tööd peaks tegema palju ja mitte vähe! Siis jälle „Mõmmi lood“ ja korraga üllatuseks „Koer taskus“, selle järel aga jõuti hoopiski „Nõiakivi“ juurde ja nii ikka edasi ja edasi järjest põnevamate lugudeni.
Päris suureks ja ümmarguseks läksid laste silmad siis, kui Ene Michelis näitas LP plaadiümbrist pealkirjaga „Entel-Tentel“. Üllatunud polnud lapsed mitte küll sellepärast, et tollele heliplaadile oli salvestatud lastekirjaniku poolt kirjutatud luuletuste põhjal loodud neli laulu, vaid imetleti nõnda suurt plaati nähes. Kuidas tänaste mudilastega samaealised lapsed pool sajandit tagasi teleekraanil laulsid, said „Puhhi“ rühma poisid ja tüdrukud teada video vahendusel. Kirsti Kuusk laulis laulu „Jorupill jonn“, mille viisi autor on helilooja Raimond Lätte.
