Täna tutvus Eesti Sõjahaudade Hooldeliidu esimees Tiina Tojak Sindi kalmistutel puhkavate Vabadussõjas võidelnute haudade seisukorraga. Varem on sõjahaudade hooldeliidu eestvõttel Sindi kalmistutel haudu korrastatud viimase kümne aasta jooksul paaril korral. Nendel kordadel tehti üldist koristustööd, puhastati raudriste ja värviti. Samuti paigaldati kõigile haudadele ühtse kujundusega hauaplaadid, millised on kasutusel kogu Pärnumaal.

Sindi I kalmistule on maetud kaks Vabadussõjas võidelnut. Peaväravast sisenemisel leiab kergesti vasakut kätt jääva haua teises reavahes, kuhu on maetud Augustin (Kooli tahvlil August) Kuller. Haud on koristamata. Keegi on kulu haual põletanud. Näib, et koht on pikemat aega olnud hooldamata, sest üksikud võsad on kasvanud inimese pikkuseks.

Peateed pidi edasi minnes jääb paremale poole haud, kus puhkab Vabadussõjaristi kavaler Viktor Arak. Seegi näib korrastamatuna. Terasharja või pahtlilabidaga saaks betoonist vundamenti puhastada. Kena pink vajaks uuendamist. Tiina Tojak teadis rääkida, et veel mõned aastad tagasi käis regulaarselt hauda korrastamas Kuno Adamsoo, kes on võidelnud metsavennana ja uurinud põhjalikult metsavendlust.

Sindi II kalmistul puhkavad kõrvuti Jakob Willems ja Mihkel Kukk. Tojak arvab, et hauda on korrashoidnud naaberhaudade hooldajad.

Järgmisena leidsime Johannes Petersoni haua, millel olevad lilled varjusid prahi sisse.

August Tõnisbergi hauda katvast leheprahist kasvavad välja siniseõielised lilled.

Johannes Laasi haud oli hooldatud.

Reinhold Petri haua otsimine võttis veidi kauem aega, kuna vahepeal oli raudrist eemaldatud. Sõjahaudade hooldeliidu sekkumise järel paigaldati rist tagasi, kuid tagurpidi. Raudristide eemaldamine on üldse problemaatiline küsimus. Praegugi on mitme puu najale kuhjatud vanu raudriste, mis ootavad vist utiiliks mahamüümist. „Selline teguviis peaks saama seadusega reguleeritud ja muinsuskaitselist väärtust omavad ristid tuleks jätta rahule. Vastasel juhul muutub vanade kaunite kalmistute pilt lagedaks,” avaldas Tojak arvamust.

Johannes Blumfeldti hauale on lilli viidud ja see oli samuti korras.

Vabadussõjaristi kavaleri Jakob Kalde hauda kaunistasid värvilised lilled.

Jaan Kask sai samuti ühtse kujundusega hauaplaadi, kuid praegu seda pole. Betoonalusel on nähtavad murdmise jäljed. Ilmselt on olnud tegemist lõhkumisega.

Seni on leidmata Richard Johann Kirschbaumi haud. Ta elas aastatel 1897-1927. Teada on, et ta suri Sindis. Siiski pole sugulased absoluutselt kindlad, et ta ikkagi Sindis maeti. Nii võib ta ka mõnel Pärnu kalmistul puhata.

Tänase jalutuskäigu põhjal tehtud ülevaade ei tohiks kuidagi riivata ühegi

lahkunu sugulase tundeid. Haua lühiajaline või pikemat perioodi hoolduseta püsimine võib oleneda väga mitmetest mõistetavatest põhjustest. Samas võiksid sedavõrd suuremal määral tunnustatud inimeste haudade eest hoolitsemise enda hoole alla võtta noored.

„Lisaks Vabadussõja meeste haudadele võib kalmistutel leiduda metsavendade, omakaitse ja suvesõjas osalenute haudu. Hoolt peaks kandma kultuurilooliselt oluliste isikute haudade eest,” rääkis Tojak muinsuskaitsekuu raames ettevõetud talgute mõttest.