Sindis on tõstesport heal järjel
Tõstespordi treener ja kohtunik Juhannes Kask ning Eesti Tõstespordi Liit on täpselt sama ealised. Kuid Sindis alustati tõstespordiga tunduvalt varem. Kuidas läheb tõstespordiga praegu Sindis ja Eestis, sellest teab hästi rääkida põline Sindi mees Juhannes Kask.
Kuidas võib rahule jääda 2009. aasta tulemustega Sindi tõstespordis?
Juhannes Kask: 2009. aasta andis parimad tagajärjed Tartumaal, Vellistes peetud võistlustel, kus võeti 4 medalit. Allan Kuusik saavutas kuni 35 kg kaalukategoorias 3. koha, 2. kohale tulid Marko Buht kuni 50 kg kaalukategoorias ja Kristo Kalmo 56 kg kaalukategoorias. 2. kohale tuli ka Marika Buht sinclair arvestuses. Üldse saadi 8 medalit. Tuleb silmas pidada, et medaleid on kogutud üleriigilistelt võistlustelt, mitte maakondlikelt ja kohalikelt omavaheliselt jõukatsumiselt.
Kui me 2008. aastal Sindi noorte tõstesportlaste tasemest rääksisime, siis pidasid väga lootustandvaks noormeheks Andres Vaeti. Kuidas on temaga praegu?
Juhannes Kask: Andres Vaet on olnud tõepoolest paljutõotav. Ta on sündinud 1992. aastal. Andres tegi väga kiiret arengut, igal aastal astus uude kaalu: 40, 45, 50 ja 56 kg. 2008. aastal tuli ta juuniorite meistriks ja kehakaalus 56 kg täiskasvanute meistriks. Temast sai neljakordne noortemeister. Kahjuks on 2007. aastal korvpalliplatsil kukkumine seljale tekitanud kestvat häda ja arstid on soovitanud koormust vähendada. Siiski jätkab ta teatud kindlate jõuharjutuste sooritamist. Ta on olnud hea õpilane, kes võtab kõiki treeneri soovitusi väga tõsiselt.
23. jaanuaril toimus Järvamaal selle aasta esimene võistlus. Millised tulemused Aravete kang Sindi noortele andis?
Juhannes Kask: Karl Gurko, Marko Buht ja Andres Kabak tulid medalitele.
Laupäeval, 13. veebruaril, võistlevad Sindi tõstjad juba Jõhvis.
Juhannes Kask: Jõhvi sõidavad need, kes Aravete võistluselt kõrvale jäid. Lõpliku nimekirja panen kokku vahetult enne minekut. Võrdne võimalus on kõigi jaoks olemas. Kõik nad on suutelised üleriigilisel tasandil võistlema ja medaleid noppima.
Kas on mingi arvestus olemas selle kohta, kui palju noori läbi aastate on Sinu käe all treeninud?
Juhannes Kask: Möödunud aasta oktoobris tuli 1997. aastal sündinud 5 uut poissi juurde. Loomulikult kõigist asja ei saa ja nad lahkuvad mingi aja möödudes ilma märkimisväärsete tulemusteta. Kahju kui mõni andekas lahkub, sedagi on juhtunud, kuid väga harva. Nii on raske väga täpset arvu määratleda ja see polegi kõige olulisem, mitu noort aja jooksul on kuhugile nimekirja kantud. Noortele tõstjatele on tähtis see, et suudetaks areneda sinna maale, kust alates võetakse nad vabariiklikku arvestusse sisse. Selleks tuleb saavutada cinkleri arvestuses vähemalt 140 punkti. Nimetatud arvu punkte peab kokku saama esimesel katsel rebimise ja tõukamise kogusummana. Niisuguse tulemuseni jõutakse pärast aastast või kuni pooleteist aasta pikkust pingsat harjutamist. Tööd tuleb teha võrdselt nii treeneril kui treenitaval endal. Tihti ei peeta treeneri soovitusi vajalikul määral oluliseks. Kohe peale rääkimist kiputakse unustama. Kõige tavalisem noorte ütlemine aga on see, et nii pole võimalik, tema ei saa ega ei paindu nii palju kui vaja. Kõik saavad ühtviisi, vahe on üksnes selles, et mõnel tuleb kiiremini ja teistel pisut hiljem. Tähtis on see, et treenima tulnud noorukid usuksid oma võimetesse. Mina pean muidugi lähenema igale ühele täiesti iseseisvalt. Selleks lasen oma mõttest läbi iga üksiku harjutaja liigutused ja vajadusel katsetan ka enda lihastel üht või teist viisi. Kui parim individuaalne harjutamise moodus on välja töötatud, siis tuleb selle kava järgi järjekindlalt tööle asuda. Nii kujunebki igal treeneril oma koolkond. Selles mõttes on olnud Andres Vaet väga kuulekas treeneri soovitustega arvestamisel ja tulemused ei jäänud tulemata. Praegu on Allan Kuusik üks parimaid õpilasi.
Millal alustasid Sindi noorte treenimist?
Juhannes Kask: Sindi poiste treenimise võtsin täielikult üle Pärnu Spordikooli treenerilt Albert Ojalt. Peaksin paberitest vaatama, et täpselt öelda, aga kusagil kümmekond aastat tagasi see toimus.
Treener oled ometi olnud tunduvalt kauem.
Juhannes Kask: Seda muidugi. Kuid endisaegsed treeneri kutsetunnistused kaotasid 2007. aastal kehtivuse. Kõik treenerid pidid läbima Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonna täiendkursused. Nii tuli minna vastava alaliidu eksamile ja alles siis väljastas Olümpiakomitee kutsekomisjon uue treeneri tunnistuse.
Kümme aastat oled vedanud oma isa nimelist tõstevõistlust Sindis, ei jää ka üheteistkümnes tulemata ja küllap kestab edaspidigi.
Juhannes Kask: Eesti Tõstespordi Liidu kalendris on märgitud, et 29. mail toimuvad Aleksander Kase mälestusvõistlused Sindis. Tahaks loota, et nende võistluste tähtsus ja tase kasvaksid suuremaks. Isa oli 14-kordne Eesti meister ja 16-kordne Eesti rekordi omanik. 1928. aasta Amsterdami olümpiamängudel tuli ta 14. kohale. Alates Neulandist aastal 1920 kuni Taltsini 1972. aastal on Eesti tõstesportlased toonud olümpiamängudelt üheksa medalit. Peale Pekingit on võetud tõstespordi arendamine taas väga tõsiselt käsile. Juba enne seda asus Talts hingega uuesti tõstmise juurde. Audenteses treenitakse tõstelootuseid. Leho Pendile pannakse suuri lootuseid Londonis. Selles mõttes soovin, et ka Sindis peetavad üleriigilised tõstevõistlused motiveeriks noori rohkem seda pikkade traditsioonidega spordiala tõsisemalt võtma.
Kuidas Sindi linn on seni tõstesporti toetanud?
Juhannes Kask: Kahe tõstekangi ostmine oli muidugi suureks abiks. Varem pidi laenama ja siis võidi need ootamatult minema viija. Nüüd pole probleemi. Hinda ei mäleta, aga maksavad nad päris kopsakat raha. Osteti vist Soomest ja teine Rootsist.
Tartus, 5. detsembril toimunud aastalõpubanketil tunnustati lõppenud 2009. aasta hooaja parimate hulgas ka kõige aktiivseimat kohtunikku Juhannes Kaske. Hilinenud õnnitlus ka siit!
Juhannes Kask: Jah, nii see juhtus. Olen vabariikliku kategooria kohtunik. Tänan.
Samal teemal:
