Eesti Olümpiaakadeemia levitab olümpialiikumise üldist ideed, milleks on inimese keha, tahte ja vaimu harmoonilise ühtsuse arendamine. Missiooni edendamise üheks oluliseks haruks on akadeemilise diskussiooni algatamise kõrval erinevate projektide teostamine, mis on suunatud eeskätt erinevas vanuses noortele.

Olümpiaakadeemia 2009. aasta kooliolümpiamängude projektide konkursile laekus 16 sooviavaldust, millega oli kaasatud 50 kooli ja lasteaeda 10-st maakonnast. Kuna otsustati toetada kõiki kavandatavaid kooliolümpiaid, siis on selle au teiste hulgas ärateeninud ka Sindi gümnaasium.

Täna õhtupoolikul kogunesid raehoone ette noored olümpiavõistlejad Sindi gümnaasiumist koos eakaaslastega

Läti Grobinase ja Leedu Skuodase sõprusgümnaasiumi esindustega, kellega tuleb homme tõsiselt tubliduses rinda pista. Rongkäigus liiguti läbi kesklinna riigi- ja koolilippude lehvides Sindi koolihoovile. Varem plaanitud lasteaialaste osalemine jäi rongkäigus siiski ära, kuna kardeti jahedat ilma, mis võinuks pisikeste mudilaste tervist kahjustada. Vahva pilt

avanes Pärnu maanteel, kui mitmesaja liikmeline rongkäik lookles linna südames. Algklasside õpilased skandeerisid: „Teine B, meie võit!” Rivi ees ei sammunud puhkpilliorkester ega taotud suurt trummi, küll aga liikus tumedat värvi Audi, mille avatud tagaluugist kõlas läbi võimsa võimenduse rütmikat noortele meeldivat muusikat.

Ühes reas lehvisid kõrvuti Läti, Leedu ja Eesti lipud.

Näha sai Sindi linna ja Sindi gümnaasiumi lippe, samuti väliskülaliste koolide transparente. Värviliste õhupallide kirevus ja õhku loobitavate mängukarude ning teiste karvaste elukate sülelemine lisasid rongkäigule vaid rõõmuvärvinguid.

Kooliõuel toimunud tseremoonia avasõnas ütles Sindi gümnaasiumi direktor
on homsest alates loodetavasti oma olümpiavõitjad - suure tõenäosusega on Sindil võimalus saada kevadolümpia pealinna nimetuse,” leidis Keerup humoorika varjundi, kuna seni on üksnes tali- ja suveolümpiamänge korraldatud ja kevade täitmine olümpiaga asetab Sindi linna täiesti eripärasesse seisundisse. Erilised tänusõnad kuulusid kallitele külalistele Lätist ja Leedust, kes on pika reisi ettevõtnud. „Ma loodan, et nad kogevad siin vaid häid elamusi,” avaldas

kooli direktor veendumust, sest usutavasti on kooli orgtoimkond teinud väga head tööd.

„Austatud väikese Eesti olümpiasangarid, lugupeetud Balti riikide olümpiakülalised, teretulemast väikesesse Sindi linna,” ütles Sindi linnapea Mati Mettus. „Kui me räägime tõelisest

olümpiast, siis on need rahu ja rahvaste sõpruse pidustused. On olnud aegu, mil mängudele osutati sedavõrd suurt tähtsust, et isegi vaenupoolte vaheline sõdimine katkestati olümpia ajal,” juhtis linnapea tähelepanu olümpiaidee sügavale tähendusele, et siduda mõte Balti riikide ühisest ajaloost tuleneva pikaajalise sõpruse ning heatahtliku koostööga.

Linnapea tõstis oma kõnes esile traditsioonide väärtust. Mida pikem on

traditsioonide kestvus, seda kindlam selle püsimises saab olla. Ta meenutas enda külaskäike Läti ja Leedu sõprade juurde ja tundis heameelt, et nüüd ollakse külas Sindi gümnaasiumil. „Tähtis pole võit vaid osavõtt,” kinnitas ta tuntud loosungit.

Aukülalistena olid kohaletulnud Eesti Koolispordi

Liidu president Erika Salumäe, kes on mitmekordne olümpiavõitja ja Melbourne olümpia kümnevõistleja, old grand man Uno Palu, keda tema sünnilinn mäletab tänaseni. Sindi linna aastainimene Allar Raja, kes on samuti olümpiamees, jõuab kohale homme algavate võistluste ajaks. Tervitussõnaga esines ka Eesti Olümpiaakadeemia tegevjuht Reele Remmelkoor.

Olümpialipu tõi tseremooniaväljakule Sindi gümnaasiumi vilistlane Ivo Rosenberg. Gümnaasiumi ansambli esituses kõlas olümpiahümn. Seejärel tantsisid kolm lasteaia poissi tuletantsu. Samal ajal seisid kuus 9. klassi poissi kogu tseremoonia aja põlevate tõrvikutega kooliõuel oleva basseini müüritise äärtel. Mõõdetud sammul joostes ilmus nähtavale tõrvikut hoidev Sten-Erik Anderson, et koos Uno Paluga süüdata olümpiatuli. Olümpiavande andsid võistlejate poolelt 12. klassi

õpilane Jörgen Sipelgas ja kohtunike nimel 9. klassi õpilane Märten Käige.

Kogu rituaalne tervik oli kui miniatuurne makett suurest olümpiast. Inimesele, kes on siiani olümpia avapidustusele kaasaelanud vaid tillukese teleriekraani vahendusel, pakkus vahetu kokkupuude olümpiatule ja piduliku tseremooniaga võibolla isegi hingestatumat elamust.