95 aastat Eesti Vabadussõja algusest

Üliedukaks kujunenud Vabadussõda algas eestlaste jaoks taganemislahingutega. 28. novembril ületas umbes 12 tuhat punaväelast Eesti piiri. Lätti tungis Punaarmee juba kümme päeva varem, sest 16. novembril oli punaste ülemjuhataja Jukums Vācietis andnud korralduse alustada lahkuvate saksa vägede järel rünnakut väga pikal rindejoonel Ukrainast Soome laheni. Mäletatavasti tühistas Lenin ühepoolselt enne laialdase rinde avamist Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu. Venemaa pole Lenini eeskujul austanud paljusid rahvusvahelisi lepinguid tänase päevani, aga Eestis soovitakse sellele vaatamata oma eluga edasi minna ja mäletada ka minevikku.

Sindi Gümnaasiumi aula seinal on mälestustahvel Vabadussõjas võidelnud Sindi meeste nimedega. Nende mälestuseks seisavad kaitseliitlased relvaga käes auvalves. Mälestustahvli juurde asetatakse lilli. Kaitseliidu lipu taha reastatakse kümned kooli sinimustvalged lipud, mis jutustavad kõnekat legendi koondumisest riigi võimsaima sümboli hoidmiseks. Kes võtab vaevaks hoida lippu, omab juba aegsasti ka emotsionaalset kogemust selleks, et vajadusel relvaga kaitsta oma kodu ja maad - usuvad ajalooklubi inimesed. Sindi Gümnaasiumis toimub kaitsealane õpetus alates aastast 2008.

Umbkaudu kolmveerand tundi kestval sündmusel saab sõna õpilane Lisette Kandima teemal „Naine Vabadussõjas“. Peaettekandega esineb Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Pidulikul hommikul osalevad Sindi Gümnaasiumi 8.-12. klasside õpilased ja õpetajad, aga samuti kõik teisedki isamaaliselt mõtlevad inimesed, keda ei seo tööülesanded.