Sindis tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva
Eesti Vabariigi 93. aastapäeva pidulikul kontserdil Sindi Seltsimajas austati täna Sindi linna aastainimest Mihail Šorinit, kõnelesid linnapea Anu Vassvik ja Pärnumaa maavanem Andres Metsoja, kontsertkavaga esines muusik ja helilooja Kait Tamra.
Mihail Šorin on Sindi linna aastainimene 2010
Oma riigi sünnipäeva pidulik kokkutulek avati Eesti hümni laulmisega, mida tegid Sindi Gümnaasiumi muusikud.
Anu Vassviki tervitussõna
„Koosolemise ja koostegemise mõjujõudu ei või üldsegi alahinnata,“ ütles Sindi linnapea Anu Vassvik oma lühikeses tervitussõnavõtus, kui ta meenutas Eesti riigi kehtestamist 93 aastat tagasi keerulistes ja pingestunud ajaloolistes sündmustikes. Vabaduse eest tuleb võidelda järjekindlalt iga päev ja tuleb võidelda ka täna. Anu Vassvik ütles, et talle meeldib Tunne Kelami fraas vabanemisest millegist ja vabanemiseks millegi jaoks. Euroopa parlamendi saadik on öelnud, et kergem on mõista millegist vabanemist kui seda, mille jaoks või missuguse eesmärgi nimel soovitakse vabaneda. Anu Vassvik leiab, et vabadus üksinda ilma vastutuse ja väärikuseta ei annaks inimeseks olemise mõõtu välja. Seega rõhutas ta kolme sõna: vabadus, vastutus, väärikus. Ta soovis, et kannaksime endi ees seisvate tegude eest vastutust – et meie tuleviku Eesti muutuks unistustes ja tegelikkuses järjest lähedasemaks.
Maavanema kõne
Vabadusega jätkas ka Andres Metsoja: „Eesti on samaaegselt vana maa ja noor riik. Eestlaste ajalugu ulatub minevikku üle viiekümne sajandi, oma riik ulatub minevikku aastani 1918. Oma iseseisvuse kestel oleme pidanud mitmel korral maailmale tõestama, et meie omariiklusel on elujõudu. Ja me oleme sellega toime tulnud. See on andnud meile võimaluse oma mõtetes küpseda, mõista seda, mida vabadus meile tähendab. Mida tähendas meile vabadus iseseisvumise algusaastail, laulva revolutsiooni ajal - mida tähendab see meile täna!“
Aastainimene 2010 on Mihail Šorin
Caius Vimberg näitab omavalmistatud filmi, mis on Sindis esimene aastainimesest tehtud film
Enne aastainimese auavalduse üleandmist näidati paari minuti pikkust filmi, mille Caius Vimberg oma koduste vahenditega oli valmis vändanud. Film näitas lühikesi kaadreid Mihail Šorini lähiaja tegemistest noorte keskel ja intervjuusid inimestega, kes teda hästi tunnevad.
Seejärel saabus kõige pidulikum hetk, kui Sindi Linnavolikogu esimees Aleksander Kask luges ette määruse, millega omistati Mihail Šorinile aastainimene 2010 austav tiitel. Nimetuse teatavakstegemisele järgnes ülipikk plaksutamine, millega kinnitati tehtud valiku õigsust. Õnnitlejate hulgas olid veel Sindi linnapea, Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent ja Sindi Sõprade Seltsi liige Kristiina Sauväli.
Kait Tamra esinemine
Otsides õiglust ja õnne, peab Kait Tamra tähtsaks väikseid ning varjus toimuvaid asju, uskudes et kõigel on kõigega seos.... Tema aja ja elu lugu on alguse saanud Võrumaalt. „Kõikidelt elurännakutelt olen alati siia tagasi tulnud,“ jutustas muusik ja helilooja, kes otsib vanavanemate käte soojust kulunud ukselinkidelt, isa lähedust talveöö täiskuu külmas valguses ja ema kui kodu sümbolit!“
Näib, et Tamra lemmikluuletajad on Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding. Läinud sajandi seitsmekümnendatel oli neil pidevalt oma rahvale öelda midagi sellist, mida oodati ja vajati. Ta ise ütles, et teeb viisi neile värssidele, milles leidub sügavam sõnum hingele ja mõistusele. Kait Tamra puhul võivad meloodia ja sõnum tõepoolest nii ühte sulanduda, et kuulates osutub raskeks vahet teha, kumb kannab suuremat sõnumit – kas viis või sõnad. Tegelikult polegi vahet, sest mõlemad harmoneeruvad rahustavaks olemise hetkeks.
Saabuva Eesti riigi sünnipäeva puhul alustas ta Hando Runneli sõnadele loodud lauluga: „See ongi ju mu kodu / siin ongi mu elu ja sugu / mu ajalugu“. Mõnus oli kuulda järgnevalt puhtas võro keeles lauldud laulu sellest, kuidas ajalugu on meie rahvast laiali paisanud. Jaan Kaplinski on kirjutanud värssides kodust, 70-te aastate alguse mõtetest, mida siis vähe usuti ja kuhu oleme nüüd jõudnud. Neidki sõnu laulis Tamra enda poolt viisistatutena klaveri taga istudes.
Hando Runnel on luuletanud värsiread pealkirjaga „Mu juurde kummarda“, mis viimati avaldati luulekogumikus „Videvik“. Sellele luuletusele lõi omal ajal viisi vara lahkunud Sindi muusik Valdur Prenge. Nüüd tuli ilmsiks, et Kait Tamra on samuti sama luuletuse viisistanud, pealegi üsna samasuguses meloodilises tonaalsuses. Huvitav kokkusattumus oli selleski, et just täna on Sindi muusiku Valdur Prenge 60. sünniaastapäev. Võibolla sellepärast laulis ta kohe järgi ka sünnipäeva laulu. Jaan Kaplinski laul tõi aga uuesti mõtetega ühiskonna, riigi ja rahva argipäeva juurde tagasi, kui kõlasid sõnad: „Ilus on ikkagi isamaa pale kui pühkida kõik mis on vale...“ Lisaks kõlas veel teisigi lugusid, mis olid kaunis hääletämbris ja klaverisaatel lummavad ja kuulajat ennast unustama sundivad. Loomulikult paluti peale kontserdi viimast pala veel üht lugu.
