Laupäeval toimus järjekordne Pärnumaa vokaalansamblite päev Sindi seltsimajas, mille heatasemelise korralduse eest seisis 2008. aasta konkursi võitjaks osutunud Sindi lasteaia vokaalansambel „Top Ten”. Võistluses osales varajasema väljakuulutatud 8 ansambli asemel 9 kollektiivi.
Esimesena kutsus teadustaja Ahti Puudersell lavale 2008. aasta sügisest alustanud Tori naisansambli „Salme Naesed”. Juhendab Grete Tammalu, kes on teinud ka kõik ansambliseaded. Ansamblit iseloomustavad luuleread: „Sõprus ei küsi, kui palju sa kaalud, oled veevalaja, kalad või kaalud. Sõprus ei küsi, kus olid nii kaua, kui tuleb sõber, katad vaikides laua.” Esitamisele tuli Tori rahvaviis „Kaunimal ma suvekuulla”, Võnnu rahvaviis „Ai tui, tui” ja Raimond Valgre „Hääd ööd”. Laulud pälvisid zürii hinnangul tunnuskirja väljendusrikkama esituse eest.
1995. aastal said kokku erinevates nais- ja meesansamblites osalenud lauljad, et jätkata koos lauluseltsina „Mõnusalt”. Sama mõnusalt tunnevad end koos lauldes 10 prouat ja 5 härrat, keda juhendab Tiina Laur. Repertuaari on kogutud üle 50 rahva- ja estraadilaulu. Paaril kolmel kontserdil aastas esinetakse koos teiste muusikakollektiividega. Ansambel on seadnud eesmärgiks teha kõike südamega, nautides koosolemist ja musitseerimist. Esitamisel kõlasid C. Chaplini „Oled mu laul”, rahvuslik laul „Ma tahaksin kodus olla” L. Lindsalu „Ajaratas ringi käib”. Žürii arvamuse kohaselt nimetati kollektiiv elegantsemaks ansambliks.
Sindi segakoori lauljatest moodustati 2008. a. novembris Sindi seltsimaja ansambel „Šallallaa”, keda juhendab Kristel Reinsalu. Lauljad soovitavad kõigile laulda alati šallallaa! Seejärel kästakse vaadata, mis juhtuma hakkab. „Rõõmsa meele, laksu huumorit ja täislaetud energiapatarei saab veel pealekauba,” tutuvustas teadustaja ansamblit „Šal-lal-laa”, kes esitas laulu „Heinale”, mille sõnade autor on K. Merilaas ja viis S. Aavikult. Teisena esitati F. Mandre viisil „Kes on Pärnus käinud”, sõnade autor H. Karmo. Kolmandana esitati H. Runneli sõnadele loodud laulu „Muusikat olgu me majas”. Ansambliseaded on teinud Kristel Reinsalu. Žürii seisukohalt oli tegemist parima muusikale pühendatud esitajaga. Publik seevastu pidas äsja maakaardile ilmunud ansamblit oma suurimaks lemmikuks. Nimelt anti võimalus kõigil esinejatele kaasaelajatel hääletada ansambli poolt, kes oli nende meelest kõige parem. Hääletada ei saanud vaid konkursil osalenud lauljad. Nende lavaline liikumine oli ääretult energiline ja kogu esitus kiskus ka kõige tuimema saalis istuja elevile. Ilmselt aga polnudki kuulajate hulgas kedagi, kes poleks hingega kõigile esinejatele kaasaelanud.
Vokaalansambel „Humala” alustas 1995. a. naiskollektiivina. Kolm aastat
hiljem liitusid ka mehed, et anda kaunitele naishäältele oma värvingu. Esimeseks ettevõtmiseks olevat olnud osalemine laulelduses „Uku ja Vanemuine”. Peamise põhjusena, miks laulmas käiakse, on laulurõõm. Praeguses koosseisus laulavad Liivi, Heldi, Kristiina, Arnold, Ain ja Ellen Kupar, kes on ühtlasi ka juhendaja. Senise nähtud vaeva ja rõõmu tulemusel said esinejad žüriilt tänukirja osalemise eest. Lauldi G. Gershwini „Keegi armastab mind”, A. Röömeli „Püüdmatu laul”. Päris märuliks läks Eesti rahvaviisi „Vändra polka” esitusega, kui laval hüplesid ja karglesid päris karud. Vähemalt karvased kuued olid neil küll sellised, et jätsid tõeliste mürakarude mulje, kelle kukerpallid olid kohati kaelamurdvalt vahvad.
Pärnu segaansambel „Greip” loodi 2006. a. Ülejõe gümnaasiumi õpilastest. Ansambliseadete looja ja juhendaja on Fred Rõigas. Mitmel aastal on edukalt esinetud õpilaste laulukonkurssidel, mida on paslik siinkohal meenutada: „Kevadümin 2006” – I koht, Alo Matiiseni konkurss 2007 – I koht ja „Kevadümin 2008” konkursil saavutati koguni Grand Prix. Kontserdireisid on viinud Soome ja Saksamaale. Sel hooajal laulab ansamblis 3 üliõpilast ja 3 töölkäivat noort. Greip esitas kõik lood Raimond Valgre lauludest: „Meloodia”, „Saaremaa valss” ja „Üksi”. Seekordsel konkursil pälvisid noored parima a`capella ansambli nimetuse. Seni kui žürii segamatult oma kabineti seintevahel arupidas, sahistati publiku seas, et ilmselt tuleb just „Greip” peavõitjaks, paraku arvas auväärne hindamiskolleegium teisiti ja see ei kuulu kuidagi vaidlustamisele.
Pärnjõelt pärit ansambel „Krõõt ja Kraaded”, keda juhendab Kalli
Rõõmusaare, laulab rõõmuga nii rahvalaule kui kaasaegset loomingut. „Krõõt ja Kraaded” sai õigustatult huumori eripreemia. Laulud olid Eesti rahvalaul „Laulu otsimine”, A. Andreksoni „Mu kodu Pärnjõe” ja pärimuslaul „Org on nii kaunis”.
Helle Salumäe juhendamisel osales Sindi lasteaia ansambel Top Ten Sindi konkursi korraldajana võistulaulmisel juba kolmandat korda. Lasteaia naised on ikka ja alati laulda armastanud. Palju
aastaid on lauldud vaid lastepidudel. Lasteaia seinte vahelt väljuti paar aastat tagasi, mil võeti esmakordselt osa vokaalansamblite päevast Treimanis, kui žürii pidas esitust kõige elegantsemaks. Nüüd on lasteaiaõpetajatega liitunud ka 3 toredat laululembelist emmet. Top Ten laulab lusti ja rõõmuga igal kontserdil, kuhu esinema kutsutakse. Esimesena esitati manalateele läinud Sindi mehe Valdur Prenge „Laul Pärnust”, millele on muusikalise seade teinud Olev Sööt. Selle laulu põhjal hindas žürii ansamblit parimaks kodulaulu esitajaks. Järgmisena kõlas G. Ernesaksa „Väike sõsar vellega” ja viimasena B. Ulvaeus „Muusika, sind tänan!”, millele on eestikeelse teksti kirjutanud Maret Räästas.
Ansambli lavalt lahkudes õhkas Ahti Puudersell: „Küll paneks oma lapsed sellisesse lasteaeda, kus kasvatajad nii kaunilt laulavad!”
Lavassaare naisansambel „Kuremari” sai peale mõneaastast pausi taas kokku 2008. a. veebruaris. Kaheksat toredat laulunaist iseloomustab ühine huvi ja armastus laulmise vastu. Repertuaar on mitmekesine. Nad ütlevad, et huvitav on õppida vähemtuntud, aga põnevaid ja kõigile meeldivaid laule. Esinetud on põhiliselt kohalikel üritustel. Konkursile tõi „Kuremari” Grünet Trumsi juhendamisel G. Podelski „Pärnu legend”, R. Lätte „Suur jõgi” ja H. Hassleri „Tantsud ja mängud”. Nemadki ei jäänud ilma tänukirjata osalemise eest.
„Treimani Trio” asutati 1993. a. kevadel sooviga koos musitseerida.
Põhirõhk on asetatud rahvalauludele, mida on ansamblile seadnud Viljar Soomre. Juhendaja tööd teeb Tiia Soomre. Esinetud on koduvallas, aga ka Norras, Rootsis, Soomes ja Lätis. Aastate jooksul on võidetud konkurssidel palju auhinnalisi kohti ja kogetud publiku sooja vastuvõttu. Selgeks õpitud laule on üle poolesaja. 2008. a. aprillis tähistas trio 15. tegevusaastat, mille puhul esitles oma CD plaati. Enne laulma asumist küsis Viljar Soomre, kuidas haugub teiselpool Läti piiri koer, kuidas ammub lehm ja kuidas kireb kukk. Kuna Treimani pole Lätist kaugel, siis teadis lauluseadja kuuldu põhjal kõige paremini vastuseid: koer ütleb „auks”, lehm teeb „muuks” ja kukk kireb „kiiks”. Lauluvõistlusele tuldi Läti rahvaviisiga „Riia kõmab”. Järgmine viis võeti kaugemalt. Selleks oli Mehhiko rahvalaul „My Mexico”. Viimaks kõlas ka Eesti oma rahvalaul „Laul sai otsa”. Zürii märkis üksmeelselt, et nende hääled on heas tasakaalus. Lisaks tunnistati trio parimaks rahvalaulu esitajaks. Kõige lõpuks kõlas hindajate kõige ootatuim otsus. Žürii liikmed, kelleks olid Heli Kallasmaa, Ain Miilberg, Sivia Baradinskas ja Hans Miilberg, otsustasid RÄNDHELIHARGI anda üle „TREIMANI TRIOLE”.
Samal teemal:
