Skaudid ja gaidid väärivad rohkem tähelepanu
Pärnumaa Skautide ja Gaidide Maleva juhatuse liige Reelika Ruubel tutvustas eile õhtul Sindi ajaloo klubi kuulajatele kahe noorteorganisatsiooni tegevust.
Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malev koondab Pärnu linnas ja maakonnas tegutsevaid skaudi- ning gaidiüksuseid. Malev on skautlikke põhimõtteid järgiv mittetulundusühing mis kuulub mõlemasse üleriigilisse katusorganisatsiooni Eesti Gaidide Liit ja Eesti Skautide Ühing. Täiskasvanud juhtide juhendamisel pakutakse noortele aastaringselt sisukat ja köitvat tegevust regulaarselt iga nädal toimuvatel kogunemistel, laagrite korraldamise, seiklusmatkade ja tavaeluks ettevalmistavate kasulike õpetuste jagamisega.
Sindi Linnavalitsuses sotsiaalnõuniku ametis olev Reelika Ruubel osaleb skautide ja gaidide tegevuse juhendamises viiendat aastat. Ta on Rääma Põhikooli juures skautide ja gaidide, aga samuti sealse hellakeste ja hundude rühmade juhendaja. Veel leiab ta aega Pärnu Vanalinna Põhikooli hellakesed-hundud ühisrühma juhendamiseks. Ruubeli sinist vormipluusi kaunistavad paljud rahvusvaheliselt üheselt mõistetavad tunnusmärgid erinevate kursuste läbimisest ja annavad teavet muu vajaliku kohta, et iseloomustada juhi teeneid skautluse-gaidluse liikumises.
Ruubeli sõnul on skaudid ja gaidid ka ühinemise osas läbirääkimisi pidanud kuid seni on säilitatud siiski eraldi organisatsioonid. „Küll aga on kahel organisatsioonil ühist vara, statsionaarse laagrplatsi ja sihtasutuse näol. Need kaks asja on kingitus välis- Eesti liitudelt pärast Eesti Vabariigi de facto õiguste taastamist,“ selgitas Ruubel.
Organisatsioonide suurema laienemise eelduseks oleks arvukam täiskasvanud vabatahtlikke juhendajate hulk. Praegu valitseb vabatahtlikult töötavate juhtide nappus. Ruubel ise on kuulunud kunagi gaidide liikumisse alates hellakeste vanuserühmast. Hiljem liitus ta vabatahtlikuna põhitööst tulenevatel põhjustel. „Teisalt liitusin seepärast, et vabatahtlik töö annab väga palju tagasi just hingelises mõttes ja see ongi põhjus miks seda teha,“ rääkis Ruubel, kes lisas naljaga pooleks öeldult juurde, et nõnda saab ka parema ülevaate oma laste tegevusest ja sõpradest, kellega nad läbikäivad. Esineja innukalt sõnastatud selgitused ja kuulajatele antud veenvad vastused ei jätnud kahtlust, et vabast ajast tehtav töö noortega on mingis mõttes loogiline sotsiaalnõuniku tööpäeva jätk, aga hoopis teises võtmes, mis pakub meeldivat vaheldust kohustuslikele tööülesannetele ja rahulolu kasuliku tegevuse tulemuslikkusest.
Küllap on mõnus ajaveetmise vorm või koguni hea lõõgastusvõimalus argipäevasest töörütmist ka metsalaagrites viibimine Eestimaal, vahva täiskasvanute seltskond, toredad noored ja väljakutsed mida organisatsioon pakub. Üsna üllatav oli kuulda näiteks skautide ja gaidide välismaistest ühislaagritest, mille suurusest annavad aimu näiteks 15 kuni 20 all-laagrit kusjuures igaühe suurus on tuhatkond inimest. „Eestis korraldatavad tuhande osalejaga laagrid toimuvad iga nelja aasta tagant ja nendeski on oma all-laagrid kuid ei kunagi nii suured nagu näiteks põhjanaabrite juures. Kuid saadud kogemused on siiski suurepärased ja nendeski peitub omapära, võlu ja põnevus,“ jutustas Ruubel, kelle ettekandest järgneval päeval kokkuvõtvaid märkmeid tegema asudes avastasin, et skautide ja gaidide kasvatuslikud hoiakud pole märgatavad üksnes sõnades vaid vähemalt Reelika Ruubeli puhul ka eeskuju väärivas ausas elamisviisis, millele ta kõhklematult osundab isegi keset rutiinset päevatööd.
