Jouni Heinikoski tutvustab viigerhülge nahka. Soomes on viigerhülge jahtimine lubatud, aga Eestis hakatakse küttima ainult hallhüljest. Erinevus on mõlemal nahal sedavõrd suur, et segamini mineku ohtu pole vaja karta.

Esmalt meenutas Andres Lillemäe, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja, et mullu novembris käis Eestist kolm inimest hülgepüügi koolitusel Soomes. Kolmepäevasel hülgejahi koolitusel osalesid Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust, tegevdirektor Tõnis Korts ja Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann, kes tuli ka tänasele koolitusele.

Ammuste hülgeküttimise tavadega tuttav Kihnu juurtega Akkermann rääkis lühidalt sellest, kuidas nad kolmekesi omandasid esimesel päeval kuulamisega vajalikke teadmisi ja järgneval kahel päeval merel hülgejahti jälgisid. Merekarude keskel kasvanud naine pidas koolitust enda jaoks tähtsaks eelkõige selleks, et olla keskkonnakomisjoni liikmena võimalikult hästi hülgepüügiga seonduvast teadlik. „Eestis lõpetati hülgejaht seitsmekümnendate alguses. Nüüd peame ise teistelt õppima selleks, et meil endil hülgepüügi regulatsioonid oleks ühtaegu mõistlikud ja Eesti maastikku sobivad.

Täna olid tema hülgepüügikaaslased, Stefan ja Jouni, Pärnus oma tarkust jagamas. Riigikogulane selgitas, et tänase koolituse tegelik põhjus ongi Pärnumaa jahimeeste valmistamine hülgepüügiks. „Viimase jahiseadusega 2013. aastal sai hülgest suuruluk ja keskkonnaminister kirjutas alla määrusele, mille järgi saab hakata hülgeid küttima selle aasta 16. aprillist. Küttimiseks tuleb teada, kuidas seda teha. Arvatavasti on selleks parim viis Soome kogemusega tutvumine, sest põhjanaabrite juures nõutakse hülgepüügile minekuks koolituse läbimist.“ Hülge populatsioon on Läänemere ülene kõikide riikide rannikuvetes. Ringi ujuvad hülged on ühe ja sama hülgekarja liikmed.

Lillemäe vahendusel said Pärnumaa jahimehed eesti keeles hea ülevaate soomlaste emakeelsest jutust. Alustati filmi vaatamisega. Küttimise raskustest jääpankadel ja lahtist vett ohutult ületades oli esimene emotsionaalne mulje sellest, kui tõsise ettevõtmisega tegemist on. Hüljest tabatakse üksnes pähe ja sellise laskemoonaga, mis ei jätaks võimalust hetkeski elumärkide jätkumiseks. Seepärast ei soovitata kõikuvast paadist tulistada. Sihitakse üksnes kindlalt aluselt. Sealsamas jääl nüliti pihta saanud hülgelt nahk ja teostati esmavajalik töötlus, et väärtuslik nahk säilitaks kõik parimad omadused ja välimuse. Kohe eraldati rasv lihast. Räägiti, mida väärtuslikku saab rasvast. Arstimina on rasv mõnel juhul asendamatu. Kuid esmasel rasvaga kokkupuutel peavad küttidel kindad käes olema, et käenahka hoida. Liha toiduks ettevalmistamisel oli kuulajatel soomlastega ka eriarvamusi. Ainus naine meeste seas leidis vastupidiselt soomlastele, et pisut rasva võiks siiski liha juurde jääda. Siis ei jää liha liiga kuivaks ja kardetud traanimaitse lisavat üksnes veidike vürtsi.

Koolitusel mõisteti, et mõõdukas loodusega arvestav küttimine sihipärasel eesmärgil on parem, kui kalavõrkude juures noolivate hüljeste hoolimatu hukkamine. Igal aastal näeb randades hülgekorjuseid, mis on sageli olnud ära pahandatud kalurite kätetöö. Hülgetesse tuleb suhtuda samasuguse austusega nagu kõigisse teistesse loomadesse, ütles Lillemäe lõpetuseks.

Samal teemal: