Sven Mikser ja Marianne Mikko Kihnu Jõnni juures

Väljasõidu tegid kaasa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser, Marianne Mikko, Indrek Saar, Urve Palo, Karel Rüütli, Helmen Kütt, Andres Anvelt, Mart Meri, Kajar Lember, Jaak Allik, Jaan Õunapuu, Neeme Suur, Rannar Vassiljev ja Jevgeni Ossinovski.

Pärnumaa piirkonna esimees Marianne Mikko rõhutab sotsiaaldemokraatide sõnumit, mille kohaselt on riik inimese jaoks ja mitte vastupidi. Sestap tahetakse Pärnut näha kaasaegse maakonnakeskusena, kus leidub palju nutikaid töökohti.

Pärnu kõrval külastasid saadikud Halinga, Are, Häädemeeste, Saarde, Sauga, Tootsi, Paikuse, Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga ja Vändra valda ning Vändra alevit. Ringsõidul toimusid kokkusaamised haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajatega ning ettevõtjatega. Arupidamiste teemad puudutasid Pärnu linna tulevikku, haridusprobleeme, Liivi lahe kalandust ja kalavarusid, väikevaldade muresid ning turismimajandust.

Reedel korraldati Pärnu Jahtklubis ajakirjanikele pressilõuna, kus vabas vestluses oli võimalik esitada küsimusi Sven Mikserile ja Marianne Mikkole ning kuulda sotsiaaldemokraatlikke seisukohti erinevates probleemsetes situatsioonides.

„Kohalikud valimised ei lähe alati kokku sotsiaaldemokraatliku ideoloogiaga nii nagu see on Riigikogu valimistel,“ ütles Mikko, kes näeb võimalust osaleda kohaliku omavalitsuse töös ka läbi valimisliitude. Samas ei välista see võimalust siiski ka oma ideoloogilist suunda järgida. „Ma ei taandaks kohalikke valimisi ideoloogiate vahelisele võitlusele,“ kinnitas Mikko.

Mikseri sõnul pole nende eesmärk maakonda külastades sekkuda kohapeal moodustunud koalitsioonide töösse – neid liites või lahutades. Kohtumistel linna või vallajuhtidega, ettevõtjate ja rahvaga soovitakse saada tagasisidet ning koguda informatsiooni fraktsiooni töö jaoks, et olla teadlikumad Riigikogus eelnõude ja seadusandluse koostamisel. „Samas tahame kuulda ka seda kui ei olda rahul meie tegevusega,“ oli Mikser vastuvõtlik ka kriitilistele märkustele.
Pärnu Postimehe ajakirjanikku huvitas eelkõige küsimus, millised on sotsiaaldemokraatide eesmärgid konkreetselt Pärnu linnas ja isegi mitte maakonna erinevates valdades. Sellele vastas Mikser, et neil puudub mingi spetsiifiline eesmärk ühe linna jaoks ja nad lähtuvad ühtsest üleriigilisest sotsiaaldemokraatlikust poliitikast. „Kohalik poliitika sõltub ikkagi kohaliku omavalitsuse tegevusest,“ selgitas Mikser ja Mikko lisas juurde, et arvestatava jõuna saavad nad hakata tegutsema alles siis kui ollakse volikogus esindatud omaette fraktsioonina.

Küsimus haridusvallast. Suhtlemisel Pärnumaa õpetajatega on jäänud kohati kõrvu arvamus, et sotsiaaldemokraatide võimule tulekuga pidurduks senine gümnaasiumite sulgemise kava. Kas nende gümnaasiumi õpetajate ja potensiaalsete valijate lootus on sotsiaaldemokraatide suhtes asjatu või toetub nende inimeste lootus põhjendatud ootustele? Sellele küsimusele vastas Mikser, et kindlasti pole nende koolide lootus asjatu, aga möönis seejuures vajadust läheneda igale konkreetsele juhule siiski väga spetsiifiliselt. „Kindlasti on Eestis gümnaasiume rohkem kui demograafilist situatsiooni vaadeldes neid olla võiks. See on täiesti selge. Ühtlasi on täiesti õige seegi otsus, mis käsitleb gümnaasiumi lahutamist põhikoolist,“ selgitas Mikser sotsiaaldemokraatide hoiakut. Samas näeb ta vajadust läheneda maapiirkondades väikestele gümnaasiumitele (1.-12. klass) erinevalt. Lahutades gümnaasiumi osa põhikoolist ei pruugi õpetajad enam õpilaste vähesuse tõttu täiskoormust saada ja toimubki kooli lõplik lagunemine. „Meie vastus on see, millest on ka mõned teised erakonnad rääkinud, et hariduse andmine peaks olema kohaliku omavalitsuse käes. Valdavalt on kohalik omavalitsus otsustaja, kas panna kool kinni ja saata lapsed laiali.“

Asetades küsimuse sellele, et tegelikult saab riik raha eraldamata jättes tekitada kohalikule omavalitsusele sundseisu kooli sulgemiseks, vastas Mikser, et Põhiseaduse järgi ei saa riik omavalitsuse autonoomiat eirates käskida üht või teist kooli sulgeda. Seega näeb siin Mikser ka kohalikuomavlitsuse volikogul kaalukat sõnaõigust olulise otsuse langetamisel.

Veel ütles Mikser, et gümnaasiumi astme koolikorraldusliku muutmise ärajäämist ei pea ta õigeks, sest poolikuks jäävad asjad ei too kunagi head. „Kui midagi hakatakse otsast tegema, siis tuleks see ka lõpule viia, aga peab arvestama ikkagi kohalike oludega.“ Mikser ei kahtle suure Paikuse Põhikooli elujõus, aga leidis, et näiteks mõne väiksema õpilaste arvuga (ca 150 õpilasega) gümnaasiumi puhul võib põhikooli osa lahutamisel jääda viimane liiga nõrgaks.

Kõneks tuli ka jutuajamine Pärnu maavanemaga, kelle puhul Mikko oleks oodanud kindlamat seisukohavõttu dilemmas, mis puudutab Pärnu lahe kalurite ja jetisõitjate huvisid. Mikko ütles, et puht maailmavaateliselt toetavad nad siiski ennekõike kalureid.

Pärnu lennuvälja arendamisest rääkides ei pea Mikko majandusministri poolt välja öeldud 100 tuhande reisija olemasolu nõuet piisavalt põhjendatuks, sest ka teised Eesti väiksemad lennuväljad ei küündi selleni. Ta mõistab, et saarte puhul on muidugi teistsugused vajadused ja liikumise võimalused, aga siiski näeb ta ka Pärnut perspektiivse lennuväljana. Seda eeskätt spa-turismi silmaspidavalt.