Fotodel: 1) Ivan käib iga päev Sindi uuel suusarajal sõitmas. Varem käis mees Raekülas; 2) Järvineni suusad on praegu Kalmeri peamine müügiartikkel
„18. septembril esitasin Matile endapoolse ideekavandi,” mäletab Kalmer täpselt seda päeva, millal nõuetele ja vajadustele vastavale suusarajale põhimõtteline alus pandi. Siis puudus veel aimdus, kas talv tuleb paljude eelnevatega sarnaselt lumevaene või saadab julget otsust ka taevapoolne õnnistus. Peagi selgus, et hea kokkulepe oli saavutatud koguni kolmepoolselt. Aegaviitmata lõid käed kokku kõigepealt tänane ekslinnapea Mati Mettus ja kahemehe firma OÜ After Ski üks omanikest Kalmer Jürima. Veidi aega hiljem sirutati ka taevaluukide vahelt heasoovlik käsi, mis on lumega varustamise lubaduse viseerinud tähtajaga kuni aprilli kuuni. Viimase kõrvale jäämisel võinuks homsele kavandatud suusavõistlus hoopis olematuks kujuneda, sest lumekahurite omamisele või rentimisele on esialgul siiski veel vara mõelda. Aga mine tea!
Millised on talispordi arendamise võimalused Sindis ja kuidas on asjad seni kulgenud, sellest rääkisime eile Kalmeriga kaunis põhjalikult. „Elan küll teises riigis, vahetult teiselpool Sindi linna piiri, aga tunnen end siiski eelkõige põlise sintlasena,” räägib Kalmer oma kooli ajast, mil suusatamine käis kohustuslike õppeainete hulka. Siis käidi Raeküla männikus või kasutati enamvähem neid samu radu, mis nüüd lihtsalt ajakohasemad. „Hiljem õpetasin samaaegselt nii Sindi Gümnaasiumis kui Taali Põhikoolis10 aastat kehalist kasvatust,” jutustab Kalmer oma igikestvast seotusest spordiga. Ka müügimehena hoidub ta võimalikult talispordi harrastuse ligi. 8 aastat müüs ta Visu suuski ja toetas suusavarustusega suusaspordi arengut. Praegu jätkab suuskade vahendamist oma firmas. Ehkki ta ise ütleb tagasihoidlikult, et sponsoreerimiseks hetkel jaksu ei jätku, räägib tegelikkus midagi muud. After Ski OÜ ostis ATV kindla eesmärgiga teenindada läbi talve Sindi suusarada.
Tänu linnavalitsuse poolsele kindlale sõnapidamisele saadi juba viis päeva hiljem, 23. septembril jaatav vastus rajalohisti ja spetsiaalsete roomikute ostuks. Mõni nädal hiljem valmisid neli suusasilda ja novembri alguses lõpetati raja valgustamise tööd. Parajalt eeltööde valmimise ajaks saabus ka lumi ja kestev külm, mis on võimaldanud pidevalt suusarada sõidetavas korras hoida. Loomulikult ei tehta seda tööd ühekordselt. Kalmeri jutust mõistan, et raja korrashoidmiseks tuleb vastavalt ilmale ja vajadustele olla rajal kas hommikul, õhtul või ka puhkepäevadel.
Kas laupäeval toimuv suusatamise avavõistlus võiks tähendada ka suusaraja sümboolset pidulikku lindi läbi lõikamist? Ei, seda Kalmer ei soovi. Miks? Põhjus on lihtne, sest Kalmeri kavatsused on algusest peale olnud märksa avarama vaatega, mis ei piirdu üksnes mõne suusasilla, täiendavate valgustuspostide paigaldamise ja rada ettevalmistava masinapargi muretsemisega.
Esimene võimalus, mida saaks sama hästi ära kasutada nagu käesoleva aasta lumerohkust, on loodetavalt lähiajal algavad suuremahulised kaevetööd. Kalmer leiab, et kanalisatsiooni- ja veetrasside rajamisel eemaldatav pinnas võiks saada alusmaterjaliks tulevasele polüfunktsionaalsele tervise- ja suusakelgurajatisele (kõndijad, jooksajad suusatajad, kelgutajad jt.). Selleks, et vältida korduvat pinnase ümber paigutamist, peaks kiiresti valmima eskiisprojekt. Tegelikult ongi need juba Kalmeri peas selgete piirjoontena visandatud. Praktiliselt tähendab see valmis materjalidega tutvumist ja sobivuse korral lihtsalt tegemisele siiro andmist. „Kõik eeldused on selleks justkui olemas, mis võimaldaks eelmise linnavalitsuse healt stardipositsioonilt nüüd jätkata ilma tempot vähendamata,” leiab Kalmer, kes on vajadusel nõuga kaasa löömas, kuid arvab, et kogu ettevõtmist peaks koordineerima Linnavalitsuse eestvedamisel konkreetne initsiatiivgrupp. Initsiaatoritest Sindis puudust ei tunta. Näib isegi üllatav, kui Kalmer ei suuda kõiki abi pakkujaid nimepidi nimetada. Mõttetalgud on kohati olnud nii intensiivsed, et alati pole olnudki mahti nimepidi tutvuda. Siiski teab ta nimetada OÜ Ambroosius mehi Toomast ja Olevit, kes olid abis juba olemasoleva rajapõhja valmimisel, samuti on pakkunud abi puiduga tegelevad aktivistid linnuriigist, aga küllap on teisigi ja kui vaja, tullakse ka hoogtöö päevadele.
Samal teemal:
