Täiendavaid ääremärkusi Sindi paisu käsitlevalt rahvakoosolekult
Hans Soll teeb 29. jaanuaril Sindis toimunud Sindi paisu teemalisel rahvakoosolekul kõneldu kohta täpsustavaid märkuseid ja lisab, et Urmas Kaldma artikkel Maalehes (31.01.) andis küll Sindi hüdrosõlme keskkonnamõju (KMH) teemal lühiülevaate probleemidest, kuid küsimused nõuaks siiski enam lahtikirjutamist.
Hans Soll: Koosolekul osales küll Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni endine juhataja Toomas Padjus, kuid sõna ta ei võtnud. Sõnavõtuga esines ameti juhataja Vello Vare, kes selgitas, et seadusenõudes on esimesel kohal paisu avatus kalade üles-alla liikumiseks. Nõude viimane tähtaeg oli 1. jaanuar 2013. Seda ei ole AS Raju taganud ja selle mittetäitmise eest on seadusega ette nähtud sanktsioon, mille üheks võimaluseks oleks trahvimine. Turbiinide ülespanek ja energia tootmine ei ole mingi prioriteet ning sellest saaks siis rääkida, kui üldse saab, kui kalad üles pääsevad. AS Raju üks omanikest Ain Laiverik vaidles küllaltki üleolevas toonis vastu ja selgitas, et Rajul polevat lastud seda teha jne.
Arusaamatuks jääb artikli autori stroof uudisest: „Kahju, mida elektrijaama rajamine võib põhjustada, tuleb Kuke sõnul tõestada. Nagu ka paisu mahavõtmine.“ Koosolekul Kuke nimelist esinejat ei olnud ja kogu kalateadlaste esinemine ei olnud ju midagi muud kui elektrijaama rajamisest kahju tekitamine jõgikonna kalastikule, lahele ja üldse tervele natuuraalale. Kalateadlasi toetasid rahvaalgatusrühma liikmed.
Ilmselt ajas Kaldma Kuke segamini kellegi teise paisu säilitamise pooldajaga. Mind puudutab otseselt aga hoopis kolmas mõtteavalduslik vääratus: „Firma (AS Raju) plaanide vastu on kalateadlased ning asutatud on isegi rahvaalgatusrühm Sindi pais, mille ainuke nähtav eesmärk on tammi lammutamine.“ Õigus on see, et oleme firma plaanide vastu, vale aga see, et meie ainuke nähtav eesmärk on tammi lammutamine. Tammi lammutamine ei ole ainuke totaalne eesmärk. Meie selgesti nähtav ja peamiselt sisuline eesmärk on kümnetesse aastatesse ulatuva loodusvastase kuritöö täielik likvideerimine. Selle eesmärgi saavutamine ei ole võimalik ilma tammi lammutamiseta. See on meie poolt põhjalikult kaalutud ja läbitöötatud seisukoht. Seda oleme korduvalt ajakirjanduses selgitanud, minu arvates juba tüütuseni. Ainuüksi minu poolt 21 artikliga Pärnu Postimehes, Maalehes, Päevalehes, väljakutsutuna televisiooni „Kalapäeva“, korduvalt AK-sse, kahel korral raadiosse. Üldse on viimase nelja aasta jooksul Sindi paisu teema olnud eelnimetatud väljaannetes 55-el korral ja televisioonis kümnekonnal korral käsitletud.
Nähtavasti on neist kümnetest selgitustest siis ikkagi veel väheseks jäänud?
Hans Soll: Minu arvates peaks neile, kellele probleem tõsist mõtteainet pakub, asi juba selge olema ja paisu lihtsast mahavõtmisest ei tasuks enam rohkem rääkida.
Sindis toimunud KMH avalikule arutelule tulid üle Eesti kokku riigi tuntumad kalateadlased, esinduslik kogu spetsialiste ja tõelisi oma ala asjatundjaid: Tauno Jürgenstein SA Eesti Forellist, Jaak Tambets, Meelis Tambets Eesti Loodushoiu Fondist, Rein Järvekülg Maaülikoolist, Heli Sphilev Mereinsitituudi Pärnu filiaalist, Hendrik Tõnsberg Harrastuskalastajate Liidust, Matti Kose natuuraala ekspert Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist.
Nende inimeste sisukaid ja argumenteeritud esinemisi on mälu järgi keeruline kommenteerida. Kõikidest olulisematest aspektidest lahtimõtestatud asja sisu oli aga see, et KMH aruandesse tuleb sisse kirjutada paisu (HEJ) kahjulik mõju Pärnu jõgikonna ja Pärnu lahe kalastiku ökosüsteeemis. Rambolli eeskõnelja Eike Riis püüdis kõigest väest seda sissekirjutamist vältida. Ta vaidles vastu, kuid kalateadlased jäid peale. Algatusrühma liikmete Ago Kungla, Tõnu Simsoni, Endel Purju ja minu negatiivsele hinnangule konkreetsetes KMH punktides ei olnud Rambolli kaitsjal palju aruande kaitseks öelda.
Millist seisukohta väljendas Riigikogu keskkonnakomisjon?
Hans Soll: Kohal oli Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann. Tema nõudis selget vastust küsimusele kas HEJ kahju keskkonnale ja energia tootmisest saadavat tulu on võrreldud? Eike Riisi vastus, et selle hindamine ei olevat KMH ülesanne, ei rahuldanud küsijat ja ta ütles sarkastiliselt, et mida te siis võrdlustabelites nende hindamispunktidega võrdlete kui mitte kõige olulisemat. Annely Akkermann viis Toompeale sõnumi, et hüdrojaama kahju ületab tunduvalt selle kasumlikkuse.
Alati on saanud rahvakoosolekutel sõna ka kohalikud elanikud
Hans Soll: Kaks Sindi kohalikku vanahärrat kaitsesid oma paisu, millega olevat Sindi kokku kasvanud, aga ka mitte enamat. Need linnakodanikud, kes paisu säilitamist pooldavad, peavad seadma kaalukausile oma harjumusliku vaate paisupealsele, nn. paisjärvele vaateulatusega 200 meetrit koos suurveeaegse veelanguga paisult ja teisele kaalukausile paisutamise ning elektri tootmisega tehtava kahju loodusele.
Praeguse veelanguga pais nõuab kulutusi hoolduseks ja kapitaalremondiks, et vältida avariiohtlikkust. Mitte mingisugust arukat mõtet ei ole säilitada ja remontida tammi, mis oma ülesande on vabriku sulgemisest saati minetanud.
AS Raju tahtmine energiat toota ongi rajatud nende kohalike toetusele, kellel on kahju paisust loobuda. See on minu arvates lollitamisstrateegia. Olen lollitamisvastane. AS Raju tellitud Rambolli aruandes pedestaalile tõstetud nn uus lahendus leevendusmeetmega (sarkofaagsärk paisule) on minu arust lausa looduse ja Euroopa Liidu veepoliitika mõnitamine.
Samal teemal:
