Advent on eesti kirikukalendris liikuv tähtpäev, mis tähendab tulemist ja tuleneb ladinakeelsest sõnast adventus. Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Esimese advendipühapäevaga algab advendiaeg ja liturgiline kirikuaasta. Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24.dets.).Advendiaeg tähendab Jeesus Kristuse tulekut ja tuleneb ladina keelest Adventus Domini - Issanda tulek.

Advendiaeg tähistab Issanda sünni ehk Jeesus Kristuse näol Jumala tuleku ootust, niinimetatud inkarnatsiooni (lihasse saamist) ehk esimest tuleku aega. Advendiaeg tuletab meelde vajadust valmistuda Issanda taastulekuks. Kristlaskond valmistub Issanda viimseks tulekuks kohtunikuna maailma lõpul.

Advendiaeg on paastuaeg. Advendiaja liturgiline värv on violetne. Advendiajal süüdatakse iga pühapäev üks uus küünal:

I advendipühapäeva värvus on valge ja süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse värv ja tähendab puhtust ning armu.

II-IV advendipühapäevade värv on violetne ja süüdatakse violetset värvi küünlad, mis tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega

4. sajandi lõpust hakati tähistama Kristuse sünnipäeva 6. jaanuaril (Juliuse kalendri järgi), 25. detsembril (Gregoriuse kalendri järgi). Alates 5. sajandist hakati pidama advendiaega ehk Kristuse tulemise aega, kus ettevalmistusaega tähistati viiel pühapäeval. Paavst Gregorius VII reformide ajal (1073-1085) toimus üleminek viielt advendipühapäevalt neljale. Esimene advendipühapäev seostus kirikuaasta algusega alles 16. sajandist.