Millal näeb kõrvuti Via Baltica autoteega Rail Baltic trassil kihutavaid kiirronge, mida hakkaksid pikemate vahemaade läbimiseks eelistama ka senised maanteede kasutajad?
9. aprillil esitas regionaalminister Siim Valmar Kiisler Vabariigi Valitsusele eelnõu Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramiseks, mis tuleb tänasel valitsuse istungil arutlusele.
Vabariigi Valitsuse korralduse „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramiseks“ eelnõu valmistasid ette Siseministeeriumi planeeringute osakond ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakond. Seletuskirjas öeldakse, et Rail Baltic raudtee trassikoridori asukohta määrav maakonnaplaneering omab mõju rahvusvahelise liikluse korraldamisele ja arvestades selle ulatuse mõõdet on planeeringu algatamine valitsuse poolt põhjendatud. Planeeringu koostamist korraldavad Harju, Rapla ja Pärnu maavanem.
Rail Baltic kui regiooni ruumilise arengu olulise elemendi idee esitati esmakordselt 1994. aastal Läänemeremaade ühises poliitilises dokumendis „Visioon ja strateegiad Läänemere ümber, 2010”. 2001. aasta oktoobris algatas Euroopa Komisjon TEN-T (EL sisene transpordivõrgustik) arendamise suuniste ülevaatamise. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu võtsid 2004. aasta aprillis vastu otsuse, millega muudeti TEN-T käsitlevaid ühenduse suuniseid, mis osutas erilist tähelepanu riikidevaheliste infrastruktuuriprojektide arendamisele vastuseks rahvusvahelise liikluse kasvule, samuti Euroopa Liidu sisese sidususe edendamisele, mille juures pöörati kõige suuremat rõhku just uute liikmesriikide territooriumidel asuvatele üleeuroopalistele transpordikoridoridele. Selle otsuse raames toodi ühe prioriteetse projektina välja Rail Baltic telg Varssavi-Kaunas-Riia-Tallinn-Helsinki suunal.
2006. aasta märtsis allkirjastasid viie riigi transpordiministrid Rail Baltic projekti teostamiseks kavatsuste deklaratsiooni. Novembrist 2005 kuni detsembrini 2006 koostati Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika peadirektoraadi rahastamisel Rail Baltic raudtee strateegiline uuring. 2007. aasta jaanuaris avaldatud lõpparuandes nenditi, et ühelgi väljapakutud erinevate tehniliste lahendustega investeerimispakettide valikuvõimalusel ei ole olulist erinevust ärilisest seisukohast, küll on aga erinevate investeerimispakettide rakendamisel majanduslik mõju. Võttes arvesse uuringu soovitusi, toetati sama aasta suvel Eesti valitsuskabineti nõupidamise otsuse kohaselt Rail Balticu projekti etapiviisilist rakendamist ja detailsemate uuringute läbiviimist 1435 mm standardile vastava Tallinn – Pärnu – Riia otsetrassi osas.
2010. aastal kirjutasid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome transpordiministrid alla memorandumile, millega väljendasid poliitilist tahet jätkata Rail Baltic projekti elluviimist. Selle arenguplaane on hinnatud ka 2011. aasta kevadel Valge raamatu Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas – kontekstis.
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ eelnõu sätestab ühe peamise eesmärgina transpordi arengu suunamisel luua kiired, piisava sagedusega ja kasutajale mugavad ühendused välismaailmaga. Kiire reisirong on konkurendiks ja alternatiiviks lennuliiklusele lähedal ja keskmisel kaugusel paiknevatesse sihtkohtadesse. Uuringud on näidanud, et kiirrongil on selge potentsiaal asendada lennuliiklust kuni 2,5 tunni liikumisraadiuses, seejuures kuni 1,5 tunni raadiuses on isegi 85% lennuliiklejaist valmis eelistama rongi. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ eelnõuga kavandatu kohaselt peab tulevikus Tallinnast võimalikult otse kuni 240 km/h kiirusel kulgev rong viima inimesed kiiresti ja mugavalt Riiga, Kaunasesse, Varssavisse ning sealt edasi Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. See võimaldab liikuda hõlpsalt mitte ainult Eesti elanikel välisriikidesse, vaid ka miljonitel eurooplastel Eestisse ja siit edasi Põhjamaadesse ning Venemaale. Lisaks reisijateveole on Rail Baltic väga oluline kaubavedude suund, mille tähtsus tulevikus kasvab. Kaubaveod on raudtee pikaajalise tasuvuse tagatiseks.
Eesti, Läti ja Leedu valitsuste tellimusel viis Briti firma AECOM Ldt ajavahemikul aprill 2010 kuni juuni 2011 läbi tasuvusuuringu, mille lähteülesandeks oli uurida 1435 mm standardile põhineva, kahe rööpmepaariga, elektrifitseeritud, võimalikult optimaalse marsruudiga raudtee rajamise võimalusi ja alternatiivseid variante, mida kasutataks üheaegselt nii reisijate kui kaubavedudeks. Töös analüüsiti läbi Balti riikide ja tema naaberriikide majandussituatsioon ja sellest tulenev transpordi teenuse nõudlus, käesoleval hetkel pakutavate transporditeenuste tasemed ja erinevaid raudteetrasside valikuga seotud piirangud. Majanduslik mõjuala, millega analüüsides arvestati, hõlmas lisaks Baltikumi piirkonnale ka Soome, Rootsi, Venemaa loodeosa, Poola ja Saksamaa. Saadud teabe põhjal anti hinnang raudteetrassi võimalikule kasutusele reisijate- ja kaubaveoks ning võimalike tulude kohta. Nelja erineva variandi kvalitatiivse hindamise tulemusena valiti välja eelistatud otsetrass, mille kohta teostati tasuvusarvutused. Arvutuste kohaselt on otsetrass ainus, mille puhul võib mõistlike infrastruktuuri tasude, teatud kauba- ja reisijateveo taseme puhul rääkida raudtee majanduslikust tasuvusest.
Nimetatud uuringut aluseks võttes võttis Vabariigi Valitsus oma kabinetinõupidamisel 2011. aasta septembris vastu otsuse, et Eesti piires keskendub edasine 1435 mm standardil põhineva Rail Balticu raudteeliini arendustöö Tallinna–Pärnu–Riia otsetrassile. Detsembris allkirjastasid kõigi Balti riikide transpordiministrid Rail Balticu edasise arendamise kohta ühiste kavatsuste protokolli, mis muuhulgas näeb ette planeeringuprotsesside algatamise neis riikides AECOMi uuringus väljatoodud otsetrassil.
Eelnevast tulenevalt algatatakse maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramiseks Harju, Rapla ja Pärnu maakondades. Eelnõuga kavandatakse määrata maavalitsuste ja ministeeriumite ülesanded ning nimetatud asutuste vaheline töökorraldus maakonnaplaneeringu koostamisel. Rail Baltic protsessi koordineerimiseks moodustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde juhtkomitee, kuhu kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi esindajad kantslerite või vähemalt asekantslerite tasemel ning Harju, Rapla, Pärnu maavanemad. Juhtkomitee pädevuses on planeeringu eesmärkidest ja ajagraafikust kinnipidamise jälgimine, planeeringuprotsessis oluliste vaheotsuste tegemine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutmiseks.
Täiendavalt moodustatakse töörühm, kuhu lisaks eelpool nimetatud ministeeriumidele ja maavalitsustele kaasatakse ministeeriumide valitsemisala asutuste esindajad (Keskkonnaamet, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet, AS Eesti Raudtee) ja vajadusel ka kohalike omavalitsuste esindajad.
