Toomas Tõniste rääkis Riigikogus sellest, et Eesti ei oleks mereäärne riik vaid mereriik
Tänasel Riigikogu istungipäeval räägiti kavandatavast merenduspoliitikast, milles arutleti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja töötatud Eesti merenduspoliitikat 2011 – 2020. Ettekandega esinesid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo, neid täiendasid sõnavõttudega Riigikogu liikmed Tõnis Lukas, Kalev Kallo, Kalev Kotkas ning Toomas Tõniste.
Toomas Tõniste nentis oma sõnavõtu alguses heameelt sellest, et lõpuks ometi ollakse riigina jõutud nii kaugele, et räägitakse Eesti merenduspoliitikast. Alljärgnevalt on Toomas Tõniste sisukate mõtetega täidetud sõnavõtt täies mahus esitatud.
Mereriigina on häbiväärne, et me seda teeme alles nüüd, kus me juba 20 aastat oleme taasiseseisvunud. See ei tähenda muidugi seda, et Eesti ei oleks viimased 20 aastat mereriik olnud: me võime uhkusega rääkida Tallinkist ja meie reisilaevandusest, samuti on meil head sadamad Tallinnas, Muugal, Sillamäel, Paldiskis, meil on ka Balti Laevaremonditehas, Saaremaa väikelaevaehitajad ja maailmatasemel purjetajad.
Kõik see on aga olemas mitte tänu meie riigi merenduspoliitikale, vaid vaatamata selle puudumisele. Olles ise merega tihedalt seotud, julgen kinnitada, et meresõidus on meeskonnatöö ja hea plaan äärmiselt olulised ja seepärast on mul hea meel, et me nüüd oleme lõpuks jõudnud selleni, et paneme kokku tervikpildi ja kaardistame oma vajadused ja lähenemise mereteemadele riigina.
Hetkel on merendus killustatud erinevate ministeeriumite ja ametite vahel. Koostöö parandamiseks ja sünergia tekkimiseks on vaja senisest paremat tervikpilti ja plaani, siis väldime kattuvaid tegevusi ja n.ö. valgeid laike.
Kõige suurema lisandväärtusega ja kõige tulusamalt toimiv on hetkel meie sadama- ja logistikaäri. Logistikaklastri loomisega on siin tekkinud hea potentsiaal leidmaks Eestile uusi võimalusi erinevatel turgudel nii idas- kui läänes. Oluline on olla osaline transpordikoridoris ja meie märgusõnadeks saavad siin olla: efektiivsus, turvalisus ja teenuse kvaliteet.
Selge on see, et kõigeks ei jätku riigil raha aga seda enam tuleb läbi mõelda kuhu me investeerime. Usun, et tuleb toetada uute jäälõhkujate ehitamist, sest iseseisva riigina ei saa me olla iga-aastases sõltuvuses sellest, kas meie naabritel jääb jäälõhkujaid vabaks või mitte.
Aastaid on räägitud laevade toomisest Eesti Lipu alla. Ei ole vaja leiutada jalgratast selleks, et merd sõita. Kui vaatame meie kõrval tegutsevaid mereriikidest naabreid, siis me peame looma oma laevnikele ja meremeestele lihtsalt võrdsed tingimused ja käivitame vajalikud toetusskeemid. Ei maksa karta kulu, kui see toob endaga kaasa hoopis suurema tulu.
Samuti pean oluliseks meie väikesadamate võrgustiku korrastamist ja välja ehitamist. Sadamaid on vaja nii meile endile kui ka külalistele, kes merd mööda külla saabuvad. Sadamad on täpselt samasugune osa meie infrastruktuurist nagu seda on teed, raudteed, lennujaamad. Sadamad on meie mereväravad ja kui me tahame ise turvaliselt liikuda ja hästi vastu võtta oma külalisi, tahame, et külalised üldse Eestisse tulevad, siis teeme oma väravad korda!
Ei ole mõtet panna KOV-(e)i ja eraettevõtjaid omavahel kaklema EAS-i toetusrahade pärast, ei ole mõtet panna ka kalamehi ja purjetajaid omavahel jagelema selle nimel, kes saab soodsama toetuse ja ehitab üksnes enda alustele mõeldud sadamaid. Paneme õlad ja pead kokku ning teeme ühtse väikesadamate võrgustiku, kasutades selleks ka Euroopa toetusfondide raha. Hästi planeeritud ja ehitatud sadamasse mahuvad nii purjetajad, mootorpaadimehed kui ka kalamehed.
Mul on hea meel, et täna on selles vallas jää liikuma hakanud ja Väikesadamate Arenduskeskusega on liitunud juba 25 liiget, sealhulgas meie suurimad jahtklubid ja parimad väikesadamad. Kaardistame oma sadamad, loome neile klassifikatsiooni, millest tulenevalt on paigas nii sadamateenustele ettenähtud standardid kui ka toetusskeemid sadamate edasiseks arendamiseks.
Suurt potentsiaali näen ma ka meie väikelaevaehituses. Saaremaal loodud väikelaevaklaster on olnud edukas ja usun, et sealsel kompetentsikeskusel on tulevikku. Väikelaevaehitus on just see, mida me vajame: luua kvalifitseeritud tööjõuga tooteid, millel on suur lisandväärtus ja hea maine. Eesti väikelaevaehitajad on täna kasvamas soome-rootsi alltöötegijaist ettevõtjaiks, kelle loodud kaubamärkidel võiks olla potentsiaali saada Eesti visiitkaardiks maailmas. Eriti meeldiv oleks kui me suudaksime koolitada lisaks headele ehitajatele ka tasemel laevakonstruktoreid.
Ja mõistagi tuleb jätkata tasemel merehariduse andmist Eestis. Mulle tundub, et Mereakadeemiat ei tohiks lahustada või liita kiirustades mingi muu õppeasutusega. Pigem tuleks kriitiliselt üle vaadata õppekavad ja sättida nad vastavusse meie tulevikuvajadustega.
Kokkuvõttes – nii nagu ütleb laulusalm: meri on, meri jääb, meri olema peab, on meie ülesanne siin Riigikogus kõige muu olulise kõrval seista hea ka selle eest, et Eesti ei oleks mereäärne riik vaid ikka mereriik. Vaatamata selle, kas oled maarott või mitte.
Samal teemal:
