Fotodel: 1) Kirikulised, 2) Tori valla lipu õnnistamine

Tori Püha Jüri koguduse õpetaja Tõnu Taremaa meenutas kiriku kurba saatust, mis on tabanud paljusid Eestimaa kirikuid. Algselt kandis Tori kirik püha neitsi Jumala ema Maarja nime, mis oleks nagu sümboolselt ette kuulutanud rasket käekäiku. 65 aastat tagasi süütasid taganevad sakslased kiriku põlema. 1944. a. 22. septembril hävitas kahjutuli pühakoja sisemuse, katuse, tornikiivri, tornikella, oreli ja altarimaali.

Sõja lõppedes keelasid võimud kiriku taastamise ja Pärnu teedevalitsuse ülem Enger taotles maantee kurvi nähtavuse parandamiseks varemete lammutamist. 1961. aasta mais tegi usuasjade volinik õpetaja Richard Võllile teatavaks Eesti NSV valitsuse otsuse, mis lubas vastavalt Vändra rajooni täitevkomitee taotlusele varemed lammutada. Tänu Tori teedemeister Paul Varese viivitamisele käsu täide viimisel jäid varemed puutumata ja samal aastal anti määrid ALMAVÜ kastutusse, et rajada lasketiir. Tegevuse lõpetamise järel 1970. aastal jäid varemed ilma ja looduse hoolde, mis lasid müüride vahele puud kasvada.

Tori kiriku taastamise juurde asuti Tori kihelkonna muinsuskaitse seltsi ja Eesti rahva omaalgatusel 1989. aasta sügisel. Nii on sel aastal veel üks ümmargune tähtpäev, mil möödub 10 aastat taastamistööde algusest.

Taremaa sõnul võib Tori koguduse tegevuse ajaks pidada aga rohkem kui 4 ja pool sajandit. Enne kui 1831. aastal alustati läbirääkimisi uue pühakoja püstitamiseks, asus Ordu ajal Levi küla maadel Toris väike Maarja nimeline kabel, mis Liivi sõja ajal hävis. Hiljem ehitati puidust kirik, mis peagi kitsaks osutus ja seejärel lagunes.

Eile tähistati Toris sakraalhoone valmimise ümmargust tähtpäeva. Keskpäevast pidulikku jumalateenistust teenis täna 60 juubelit tähistav EELK peapiiskop Andres Põder. Muusikalist elamust pakkusid kaitseväe orkester ka Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, kes peale jumalateenistust andsid üheskoos veel nauditava kontsertesinemise. Kõlasid Rudolf Tobijase „Eks teie tea...”, Aleksander Lätte „Kuldrannake” ja teised sarnased lood. Eriti võimsalt kõlas sedakorda Eesti Hümn. Koori juhatas Evelin Mei ja orkestrit Peeter Saan, kuid ka vastupidi.

Fotodel: 1) Eesti Hümni laulmine, 2) Evelin Mei

Nagu tavaks varajasematel pidulikel puhkudel, avati seegi kord mälestustahvel. Parempoolse löövi seinale välisukse kõrvale kinnitatud plaadil on kirjutatud „langenud Eesti eest rahvusvahelistel operatsioonidel” ja nimed seersant Raivis Kang ning veebel Eerik Salmus. Nende elutee lõppes käesoleva aasta augustis Afganistanis. Plaadi avasid peapiiskop Andres Põder, Tori koguduse õpetaja Tõnu Taremaa ja kaitseväe peakaplan Taavi Laanepere, kes luges õnnistussõnad.

Eriliseks sündmuseks sai Tori vallale lipu üleandmine, mis on Püha Jüri koguduse kingitus vallale. Rohelisele kangale kujundatud hobuseraud on Tori peamiseid sümboleid Tori põrgu ja nüüdseks tuntust kogunud sõjameeste mälestuskiriku kõrval. Lipu kujund valmis tippheraldik Priit Herodese tööna. Lipule palus õnnistust peapiiskop Andres Põder ja lipu andis vallale üle Jüri Kask. Lipu võttis vastu senine vallavanem Enda Ling. „Lipp on tänuks, auks ja koostööks,” ütles Kask.

Fotodel: 1) Jüri Kask kinnitab peapiiskopi rinda Kaitsetahte teenetemedali, 2) Eero Hankala

Peapiiskop Andres Põder võttis vastu Kaitsetahte teenetemedali. Autasustamine polnud seotud mitte tema juubeliga vaid sellega tänati peapiiskopi kiriku taastamise toetuse eest. Teenetemedali andsid üle Priit Herodes ja Jüri Kask, kes medali Andres Põderi rinda kinnitas. Helsingi lähedase Töölö sõpruskoguduse esindaja Eero Hankala kinkis Tori kogudusele Soome kirikute altarimaalidega kallihinnalise raamatu ja tsiteeris eesti keeles poetess Lydia Koidula luuletust ühtehoidmise teemal. Kaitseliidu Pärnumaa Maleva poolt kinkis Raul Peetson kirikule meeneplaadi.

Fotodel: 1) Erika Tominga, 2) Sünnipäeva tort

Koguduse nimel tänas Jüri Kask meelespidamise ja lilledega Erika Tomingat ja EELK Konsistooriumi tänukirjaga tänati Marvi Kaske.