1343. a. 23. aprillil alanud eestlaste ülestõusu meenutuseks toimus täna Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tänujumalateenistus, mis oli ühine koos Soome sõpradega. Tori kiriku peaukse kõrval siseseinal avati mälestusplaat „Eesti tänab ja mäletab Vabadussõja kangelasi 1918-1920”. 10. korda toimus ka traditsiooniline Jüritule süütamine.
Kirikuliste hulgas viibis Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, Soome suursaatkonna esimene sekretär Nina Nordström, Soome kindral Jan Lanka. Teenistuse viisid läbi praost Enn Auksmanni juhatusel pastor loci Tõnu Taremaa, auprelaat dr. Vello Salo, kaplan Andrei Sõtšov ja Soome kirikhärra Auvo Naukkarinen
Muusikat tegid Eesti Kaitseväe orkester Indrek Toompere dirigeerimisel ja orelile
puhus hinge sisse Jaanus Torim.
Sissejuhatuseks osundas Enn Auksmann tänase päeva nimetuse peakangelasele, kui kartmatule kristlasele, keda tänini mäletatakse Püha Jürina. Esimest korda elus Tori kirikut külastav Vello Salo jätkas oma jutluses sangarliku vabadusvõitluse teemaga. „Ajaloos tuleb vabadust kaitsta,” ütles mees, kes pole üksnes katoliku kiriku preester vaid on kartmatult sõdinud vabaduse eest ja vägivalla vastu. Ta kirjeldas värvikate ajalooliste dokumentide paistel, kuidas hõimurahvad on teineteist toetades sõdinud edukalt suurema jõu vastu. „Me pole tulnud
venelasi tapma vaid vabadust kaitsma,” kõlas vana eruseersandi suuläbi mõte, miks tulid soomlased eestlastele appi Vabadussõjas ja miks läksid eestlased sõdima Soome pealetungiva Punaarmee vastu.
President Ilves nimetas oma tervitussõnavõtus tänast päeva Tori kirikus tänuvõla tasumiseks. „Me saime arvestada teineteise toetusega,” pidas president väga oluliseks karmide aegade meenutust.
Jüri Kask rõhutas, et Hans Kalm on kujukas näide 20 sajandi Soome ja Eesti vahelisest sõprussillast. Vahetult enne jüripäeva, 20 aprillil täitus Kalmu sünnist 120 aastat. Tema teeneid on hinnatud kahe Vabadussõja risti vääriliselt ja talle on omistatud ka Mannerheimi rist, kuna täitis vapralt Põhjapoegade rügemendi ülesandeid. „Mida suurem on ühisosa, seda tugevamad me oleme,” võttis Kask tänase päeva moto ühte lausesse kokku.
Selle igikestva tugeva kokkuhoidmise kinnituseks avas Eesti Vabariigi President mälestustahvli vapratele soomlastele, kes võitlesid Vabadussõjas. Mälestustahvlile on kirjutatatud eestikeelse teksti kõrval ka soome keeles: „Viro kiita ja muistaa vapaussodan sankareita 1918-1920”.
Toris jagati ka medaleid. Teistega võrdselt annetati Püha Jüri medal samuti presidendile. Ilvesele kingiti suur hobuseraud, mis on eelkõige Tori sümbol, aga miks mitte ka õnne amulett. Teenete rist annetati Paavo Ripattile abi eest Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku taastamisel.
Tori Püha Jüri koguduses läidetud tulest süüdati nende laternad, küünlad ja tõrvikud, kes olid tulnud nii naabervaldadest kui kaugemalt. Paikuse, Halinga, Pärnu, Tori ja teiste seas viidi tuli samuti Viljandisse, Läänemaale, Harjumaale ja Tallinna, kus süüdati tuli Jüriöö pargis.
Jumalateenistuse lõppedes jalutati kiriku taha sõjameeste ja maaharijate kaitsepühaku Püha Jüri ratsamonumendi juurde, et asetada presidendi ja teiste saabunud külaliste pärjad graniitaluse jalamile. Sealgi peeti kõnesid. Tori silla juures ootas kaless, et lõbustada külalisi hobuvankril sõitmisega. Rohkele lasteperele valmistas heameelt võimalus end koos presidendiga pildistada. Edasi suunduti Pärnu jõe kaunile kaldapealsele, kus pakuti sõdurisuppi. Presidendile tehti lühike tutvumisring, mille käigus külastati ka muuseumit. Seal andis Ilves kirikule üle väikese kingituse, milleks oli kunstipärases nahkköites külalisteraamat. Esimese sissekande tegi Vabariigi President.
