Trivimi Velliste peetud kõne lossiaias
Täna hommikul enne kella 7.30 pidas Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste Eesti lipu päevale pühendatud kõne Tallinnas, lossiaias.
Austatud proua Riigikogu esimees, härra peapiiskop, kallid Eesti lipu austajad!
Ajalooallikad kinnitavad, et 793 aastat tagasi sündis siin, kus me praegu asume, suur ime. Taevast langes alla lipp, millest on tänaseks saanud maailma vanim riigilipp. Aja kulg on vahepeal toonud endaga kaasa suuri muutusi. Täpselt seitsesada aastat hiljem võitlesid needsamad valge ristilipu
punasel taustal kandjad hoopiski sinimustvalgete lippude all Eesti Vabadussõjas. Aastast 1219 oli saanud aasta 1919.
Need vanad taanlaste alustatud müürid siin on juba ammu teeninud eesti rahvast ja Eesti riiki, mis varsti saab saja aastaseks. Maailma 200 riigi hulgas ei kuulu meie riik mitte nooremate, vaid hoopiski vanemate kilda. Ja meie riigilipp on oma sünniaasta poolest veelgi väärikam. Oleme ehk harjunud neid seiku pidama iseenesestmõistetavaks ja mittemidagiütlevaks.
Aga nendes on siiski väga tugev sõnum – me pole riigina uustulnukad, äsjased teismelised. Oleme väga vana rahvas ja üsna vana riik!
Tõsi, meie põli riigina on olnud okkaline. Siiski pole enam kaugel see päev, mil meie teine iseseisvusaeg ületab pikkuse poolest esimese. Saabuva suve lõpuks oleme jälle olnud vabad 21 aastat. Eelmine vabadus kestis mäletatavasti veidi alla 22 aasta. Nüüd on aeg kalendrist see murdepäev välja otsida!
Eesti Vabariik ei sündinud üleöö, sellele eelnes lühike autonoomia, mille käigus ühendati eestlaste asuala üheks tervikuks ja võeti asjaajamises tarvitusele eesti keel. See oli suur poliitiline murrang. Autonoomse Eesti eesotsas oli hilisem legendaarne Tartu rahulepingu isa – Jaan Poska, kelle tööruumid kubernerina olid siin selles lossis. Kas siin lossiaias, Kuberneri aias – nende põlispuude all – ei peaks mitte asuma tema ausammas? Kas me ei peaks selle ausamba pühitsema 24. jaanuaril 2016, mil möödub 150 aastat Jaan Poska sünnist?
Kas me ei võiks Eesti riigi läheneva suurjuubeli – Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel mõtelda sellele, et meist vaid mõni nädal vanema riigi – Soome Vabariigi suurmeestele, tolle riigi rajajatele on kõigile väärikad mälestussambad püstitatud? Kas me kujutaksime ette, et Ameerika Ühendriikide pealinnas puuduks ausammas George Washingtonile?
Kas Eesti Vabariigi pealinnas ei peaks olema mälestusmärk riigi esimesele valitsusjuhile ja esimesele presidendile? Samuti Vabadussõja üldjuhile? Ja mõnelegi teisele riigi nurgakivi asetajale?
Olgem uhked ja tänulikud oma esivanematele – nende töö, vaev ja võitlus on teinud meie tänase elu võimalikuks!
Lubage mul sinimustvalge lipu 128. sünnipäeval Eesti Lipu Seltsi nimel õnnitleda kõiki, kes sinimustvalgeid värve oma rinnas ja oma rinnal kannavad! Püsigu need värvid kirkana meie meeltes! Lehvigu sinimustvalged lipud uhkelt üle terve riigi!
Tahan südamlikult tänada kõiki, kes on tänasel varahommikul tulnud siia
Toompeale, et meie lipule au anda!
Samal teemal:
