Tunne Kelam: Eesti tulevik kestab ettevõtlikus vaimus

Eile külastasid Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam ning endine Maini-äärse Frankfurti ülemlinnapea ja Saksamaa Linnadepäeva pikaaegne president pr. Petra Roth Pärnut, täna jätkatakse visiidiga Viljandisse.

Petra Roth, Tunne Kelam ja Annely Akkermann

Külastuse peakorraldaja on Konrad Adenaueri Fondi tegevust Eestis koordineeriv Tallinna regionaalbüroo. Eesti esindusest oli külalisi saatmas Thomas Schneider ja Riigikogu liige Annely Akkermann. Poliitiline fond on Saksamaa Kristlik Demokraatlikule Liidule lähedalseisev ühendus. Nii saksa kristlikud demokraadi kui IRL kuuluvad ühiselt Euroopa Parlamendi Rahvapartei fraktsiooni.

Kohtumine hiiglasliku tolmuimejaga

Tuuliselt jaheda ilmaga kuid soojendavalt töiste kohtumistega päev algas külalistele Pärnu külje all asuvatel Nurme turba väljadel. Turba koguja ja turbasubstraatide tootja ASB Greenworld Eesti AS tegevjuht Jüri Tiidermann tutvustas põgusalt kogu tootmiskäiku. Külalised olid tunnistajaks, et Nurmes kasutatakse maailmatasemel tootmistehnoloogiat. Põnevust tekitas hiiglaslikult mõjuva maailma suurima tolmuimeja juures seismine. Nagu suure tolmuimejaga kogutakse maapinnalt lahtiselt lenduvat turvast. Tiidermanni sõnul saadetakse lõviosa turbasegusid välisriikidesse. Praegu on neid 72 ja koguseliselt rändab võõrsile olenevalt aastast kuni 400 tuhat kuupmeetrit turbatooteid. Lähemad ostjad on Läti ja Leedu, kaugemad maad Tuneesia, Egiptus, Alžeeria. Üks eksootilisemaid paiku on Lõuna-Korea, kus turvast kasutatakse maasika istandustes.

Nurmest sõideti edasi Savi tänaval asuvaasse tehasesse OÜ Alise Technic, kus valmistatakse peamiselt masina- ja elektroonikatööstusele vajalikke lehtmetallist tooteid. Selgitusi jagasid juhatuse liige Valev-Heiki Allik ja Toivo Kuldmäe. 2000. aastal loodud ettevõttes on arendatud IMECC-iga e-tootmise tarkvara. Metalli mehaanilisel töötlemisel kasutatakse CNC juhtimisega frees- ja treipinke firmadelt Hurco ja Haas. See tähendab, et töö käib täielikult eelnevalt arvutisse programmeeritud moel ja inimese käsi sellesse enam otsesel füüsilisel kombel ei sekku.

Petra Roth mitte ainult ei küsimud, vaid jagas ka kogemusi

Pärnu Jahtklubis kohtus dr. Petra Roth Pärnu linnapea Toomas Kivimägiga, kes pidas suureks auks vestlust väga kauaaegse Frankfurti linnapeaga. Jutuajamisest selgus, et kolmel korral ülemlinnapeaks nimetatud naise juhtimisel on linn (2009. aastal elas Frankfurdis ca 670 tuhat inimest) hästi palju muutunud. Petra Roth'i suure töö üheks olulisemaks tulemuseks kujunes Frankfurdi lennujaama muutmine Saksamaa peamiseks rahvusvahelise lennunduse sõlmpunktiks. Näiteks 2009. aastal oli Frankfurti lennujaam lendude intensiivsuse ja reisijate arvukusega Euroopa kolmas, kuid veetavate lastide poolest koguni kõige suurem lennujaam Euroopas.

“Põnev järeldus on see, et me oleme ühises Euroopa Liidus, milles leidub siiski rohkelt erinevusi, näiteks e-hääletus, mille üle oleme uhked, aga mida Saksamaal eil ole. Teine suur erinevus on pangandussüsteem,” tõi Kivimägi näiteid jutuajamise huvitavamatest külgedest. Petra Roth üllatus Eesti pangandussüsteemist, kus riik on kaetud sajaprotsendiliselt ainult erapankadega ja küsis, kuidas siin selliselt toime tullakse?

“Pärnu on Saksamaa jaoks üks oluline sihtpunkt. Praegu on saksa turistide osakaal umbes paar protsenti. Arvestades Saksamaa 80 miljonilise elanikkonnaga peaks sakslaste külastatavus Pärnus kindlasti kasvama,” arutles Kivimägi ja näeb selleks ka konkreetseid võimalusi, millest üheks on hansaliikumine. 2015. aastal toimuvad Pärnus avamerepurjetamise maailmameistrivõistlused, mis sel aastal korraldatakse Kiilis, Saksamaal. Sarnased sündmused Saksamaal ja Pärnus loovad täiendavaid võimalusi erinevate sidemete edendamiseks. Väga oluline on Saksamaa rikkus ja turg. “Kui me sellest ka väiksegi osa endale saaksime, siis tõuseks sellest ainult tulu.”

Kuidas omavalitsusele tulu teenida, sellest oskas Roth oma rohkete kogemuste põhjal väga palju kõnelda. Linn ei saa olla ainult sotsiaalabi kontor, vaid peab suutma luua tulubaasi, et oleks vajadusi silmaspidavalt midagi sotsiaalvallas oma kodanikele jagada.

Petra Roth esitas linnapeale ootamatu küsimuse sellestki, millised on võimalused vene keelt kõnelevatel inimestel töötada kohaliku võimu esindustes ja osaleda linna juhtimises? Küsimus oli mõistetav, sest Frankfurti elanikest moodustavad umbes kolmandiku immigrandid.

“Tõstatades küsimust rahvuspoliitika osas ei ole meil siin küll midagi häbeneda,” kinnitas Kivimägi. Petra Roth näis üllatuvat, et meil on ka venekeelsed lasteaia rühmad ja vene kool. “Võibolla Venemaa poolne hiiglaslik propaganda on üritanud jätta muljet, nagu meil oleks kõik tingimused teistest rahvustest inimeste jaoks väga piiratud ja ahistavad,” kommenteeris Kivimägi kunagise ülemlinnapea küsimust, pidades samas väga oluliseks, et saab vastates levinud eksiarvamusi kummutada. Kivimägi seisukohalt ei ole emakeelena erinevalt eesti keelest teistsugust keelt kõnelevatel inimestel vähimatki põhjust end halvemini kohelduna tunda ja olenemata rahvusest võivad Eesti kodanikud töötada vajalike tingimuste täitmise korral kõigil ametikohtadel.

Petra Roth osundas siiski täiendavalt Šveitsi näitele, et seal on suurte kogukondade kõrvuti elamise tõttu koguni 4 riigikeelt: saksa, prantsuse, itaalia, romanši. Eestis on eestlaste kõrval suureks kogukonnaks venelased ja vene keelt eelistavad teised rahvused. Tunne Kelam selgitas, et Šveitsis on tegemist ajalooliselt väga ammusest ajast sama maad asustavate rahvastega. Eestis on tegemist Nõukogude okupatsiooni tingimustes meie riigi territooriumile saabunud arvukate immigrantide ja nende järglastega. Tegemist ei ole rohkearvulise põlisrahvusega, kuid Eesti riik suhtub nendessegi mõistva heatahtlikusega.

Ilma lollakate käskudeta

Tunne Kelam peab taolisi külastus- ja tutvumisreide normaalseks töölõiguks ja teeb seda igal kuul. Praeguseks olevat tal Eestile kolm ringi peale tehtud. “See on eurosaadiku töö,” ütles Kelam, kelle sõnul parlamendi saadiku töö erinebki riigiametnikust sellega, et ei lähe mitmeks aastaks perega Brüsselisse elama ja töötama, vaid elab n.ö. süstikelu neli päeva kodumaast eemal ja kolm päeva Eestis. Tavaliselt käib Kelam rahvaga kohtumistel reedeti või laupäeval. “Sellised käigud ja kohtumised annavad pinna jalge alla. Saada enda maa tunnetust on äärmiselt tähtis. Kasvõi seegi, kuidas Euroopa toetused tegelikkuses toimivad. Kas ei peaks keerukaid PRIA nõudeid lihtsustama?”

Kelamil on meeles nõukogude perioodist eestlase kohusetundlikkus, millega täideti saksa täpsusega Moskvast saadud lollakaid käske, mida normaalne inimene poleks pidanudki alati järgima. “Praegu varitseb meid Euroopa Liidus sama oht. Püüdsime näidata oma püüdlikust kõigi korralduste täitmisel ja siis vaatasime Kreekat või Portugali, kus asju ei aeta üldsegi mitte nii kuulekalt. Tähtis oleks saavutada paindlikkuse tunde. Mis on meile oluline, seda me ka kaitseme kohapeal ja ei lase oma ajaloolistel traditsioonidel kaduma minna. Igal pool, ka Saksamaal näeme rahvusliku tootmise säilitamist, traditsioonilist väikeettevõtlust. Sellele nõutakse erandeid ja meilegi saabub aeg, kus ei peaks lõpmatult koogutama.”

Kelam kavatseb korraldada seminari riigiametnikele ja ettevõtjatele, talunikele, toetuste taotlejatele, kasutajatele. Eesmärgiks on mõtete ja muljete vahetamine selleks, et teada paremini, mis halvasti ja mida tuleks muuta või parandada. Kelami kontor korraldab juba mitmeid aastaid esseede konkursse koolidele, millesse on kaasatud ka vene koolid. Võitjad kutsutakse Brüsselisse. “Meil on väga autoriteetne seitsmest inimesest koosnev žürii, mida juhib Arvo Valton. Järgmisel nädalal saame anda auhinnad kätt,” rääkis Kelam, et seegi on üks osa saadiku tööst.

Eeskuju andvad Greenworld ja Alise

Turba tootmisega ja metalli töötlemisega tutvumine viis Kelami olulise tõdemuseni. “Kahe firma tegevuse vaatamine ei olnud mitte ainult huvitav ja põnev. Mõistisn nende ettevõtete tegevuse pinnalt, et tegemist on eksistentsiaalse küsimusega. Abja-Paluojas asub paarkümmend aastat töötanud puidutöötlemise ettevõte, mis on üle elanud raskusi ja jäänud elujõuliseks tänu sellele, et ta keskendub kvaliteedile ja toodab lõviosas välismaale. Alises nägin sama asja, samuti väikeettevõte, tehniliselt kõrgtasemel ja suutlikkusega toota väga kõrgekvaliteedilist toodangut. Samas ka paindlik, mida suurettevõte ei suudaks olla. Oma väiksusega suudab ta hästi kiiresti väga vajalikke tellimusi täita kogu maailmale. Sellised ärksad ettevõtjad on oma ettevõtlusega rahvuslik rikkus ja vara. Alisel on hea kontakt kutseõppe koolidega, kus valmistatakse ette nende vajadusi silmas pidavat kaadrit. Tänu heale töökorraldusele suudab ettevõte ka oma töötajaid hästi tasustada. Me kuuleme palju halvustavat, aga selle kõrval on ka samavõrd palju head. Jätkub inimesi, kellel leidub ärksat vaimu ja tegutsetakse vaikselt oma asja tulemuslikult edendades. See on hea eeskuju neile, kes hangeldavad ja oma tulusid riigi eest varjavad.”

Petra Roth'i käik Eestisse täidab mitut eesmärki. “Mõjukas poliitik saab veenduda, et väikeses Eestis võib asju ka teisiti ajada, vastupidiselt suurriiklikult enesekeskse mõtlemisega harjunud Saksamaale,” hindas Kelam külalise Eestis viibimise tähtsust. Sama oluliseks peab eurosaadik sedagi, et sõbrad Saksamaalt omaksid Eestist vahetuid muljeid. “See puudutab ka meie julgeolekut. Üks asi on kaugelt midagi kuulda, teine asi oma silmaga näha,” selgitas Kelam.