Tunne Kelam oli oodatud Tahkuranda ja Mõisakülla

Reedel Pärnumaad väisanud Tunne Kelam külastas Valentina Suviste kutsel Võistes asuvat Mägra talu ja kohtus Uhlapere Seltsimajas Tahkuranna rahvaga. Samal päeval viibis Euroopa parlamendi liige ka Viljandimaal Mõisakülas, kus teda võõrustanud Andor-Olari Ilison võrdsustas oma koolivenda Jüri Kukke Praha üliõpilase Jan Palach'iga.

Tunne Kelam ja Mari-Ann Kelam tervitavad Mägra talu perenaist Valentina Suvistet

Euroopa Liidu kristlikke demokraate, konservatiive ja teisi paremtsentristlikke jõude ühendava Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikme Tunne Kelami huvi Eestimaa erinevate paikade käekäigu vastu on paljude aastate kestel olnud järjepidevalt väga elav.

Mägra talus

Köögiviljakasvataja Valentina Suviste tutvus Mari-Ann Kelamiga lähemalt umbes 4 aastat tagasi Viimsi turul, kus taluperenaine käib kõigil laupäevadel talu saaduseid müümas ja järjekindlalt kutsunud ka oma majapidamist vaatama. GPS-seade juhatas meid vaevata Liivi lahest mõnesaja meetri kaugusele jääva maja õuele.

Perenaine sammus parajalt rutakalt vastu ja ilma vähimagi pidulikkuseta alustas kohe pärast kätlemist töise asjalikkusega oma valduste tutvustamist. Kõigepealt viskas siiski pilgu külaliste jalavarjudele ja lubas majani jõudes jalanõud vett pidavamate vastu vahetada. Päike polnud jõudnud vihmajärgset maad kuivatada, aga sellel maalapil ei tunta veest puudust ka pikal põua ajal.

Taimede kastmisveega varustab piisava hulga veega oma maa seest välja voolav allikas, mis ei jäta kolme tiiki kuivaks ka kõige põuasemal perioodil. Üks kauni saarekesega tiik kaevati viis aastat tagasi. Niisutamist vajab 1200 m2 klaasi- või kilealust katmikala. Üldse on perel hoonete ümber 2,7 ha maad. Tegelikult on seda palju rohkem. Kõike ei jõua ise harida. Seepärast on 20 ha välja renditud.

Põllumajandusele pühendus Valentina pärast seda, kui oli 1991. aastal lasteaia kohalt koondatud. Töölt vabastamise valik olevat langenud Valentinale seepärast, et abikaasa Olev on tubli töömees ja nii ei muretsetud lasteaia juhtkonnas nende toimetuleku pärast. Valentina on lätlanna, kes tutvus oma tulevase abikaasaga juba 16-aastasealt Heinastes peetud peol. Tema eesti keele oskusele pole midagi ette heita. Tallinna peda lõpetas kiitusega ja praegugi meenutab vilka liikumisega naine uhke mõnutundega, et eesti keele eksamitulemustes seati teda teistele eeskujuks. Seega siis eestlastele.

Lapsed käivad nädalavahetustel vanematele abiks, aga väga palju ka ei jõua, sest oma elu tahab samuti elamist. Ivika on Riias eesti keele õpetaja ja Inge Tallinnas inseneri-projekteerija oskustega töötamas. Inge Sirkel-Suviste nimi pole spordisõpradele tundmatu nimi. Näiteks 2010. aastal Austrias Stuhlfeldenis peetud Euroopa meistrivõistlustel vibujahis tuli ta naiste arvestuses Kajamaa Spordiklubi au kaitstes pikavibu klassi võitjaks.

Pole kahtlust, et Suvistel on maatööd rohkem kui küllaga ja paneb imestama, kuidas seda kõike jõutakse. Poolsada õunapuud, marjapõõsaid olevat 700 ringis. Marjade järele olevat viimastel aastatel nõudlus langenud ja marjanoppimise abilisigi nappivat. Sellepärast on otsustatud põõsaid vähendada. Ühel põllul näitab Valentina sigurisalatit, mis sobib suhkruhaigetele. Teise põllu servas kasvab maisi. Valmis herned ootavad korjamist.

Tomatid on väga erilise kujuga, mida tavaliselt Eestis ei kohta ja nende kirjeldamine ilma pildita osutub mõnel juhul isegi keerukaks. Valentina käib regulaarselt Lätis Tomati liidu kogunemistel, kus hangib uusi ja põnevaid sorte. Tahkurand on juba ajalooliselt tuntud kurgikasvatuse poolest. Nõuka ajal käidi Leningradis müümas ja konkureeriti Peipsi äärsete kurkidega. Tahkurand ja Peipsi kant ongi olnud peamised kurgikasvatuse piirkonnad Eestis. Olev ütles naljatamisi, et töö hulk ei anna võimalust õlutki juua. Sellest aastast on ta otsustanud merele minekud ära lõpetada.

Enne lahkumist palus Valentina külalised tuppa ja pakkus äsja ahjust võetud sooje sarvesaiu, mis krõbeda koorikuga maitsesid eriti hästi. Kohvilauas rääkis perenaine, et on ka õmbleja ja kõik riided õmbles ta oma lastele ise. Teel auto juurde astusime läbi hoidiste hoidlast. Kelder on suur, kõrge ja piinlikult puhas. Mõned kastid olid kõrvale tõstetud. Need minevat vanadekodule. Üle aasta hoidiseid nende peres ei säilitata.

Uhlaperes kõneldi Ukrainast ja venelastest

Uhlapere Seltsimajja sisenedes võttis Kelamit vastu poliitikast huvitatud väike seltskond inimesi ja mõnusalt leegitsev kamin. Jutu teemaks valitud Euroopa turvalisus, Ukrainas toimuv ja mõistetamatu Venemaa arenes kiiresti laiaulatuslikuks vestluseks. Kelami sõnul on seoses Ukrainas toimuvaga hakatud eestlasi läänemaailmas järjest tõsisemalt kuulama. Siiski ilmub ajakirjanduses ka üsna totra sisuga lugusid. Näiteks hiljuti kirjutas New York Times vene vähemuse tagakiusamistest Riias, kus üle poole elanikkonnast on vene keelt kõnelev elanikkond. Millisest vähemusest saab juttu olla? Kahjuks kipuvad endiselt Prantsuse ja Hollandi parempoolsed Venemaad toetama. Mistrali tehing on küll jätkuvalt jõus, aga viimaste asjade käigu valguses kahtleb Kelam väga sügavalt, et see häbiväärne tehing ikkagi lõpuks venelastele kasulikult lõpeb. Küsiti: kas läheb sõjaks? Kelam rääkis, et igal asjal on ka teine pool. Muidugi on Ukrainal venelaste mängule eeliste andmiseks teatav osa. Ukrainas lokkav korruptsioon on asi, mida Venemaa on edukalt oma huvides kasutanud. Loomulikult ei õigusta Ukraina puudused vähimalgi määral venelaste väljakuulutamata sõda nende vastu. Sanktsioonidega hilinetakse.

Kui nõuka ajal koondas Venemaa võimu ja raha paigutamine välismaale polnud mõeldav, siis nüüd on teisiti. Koondatakse võimu ja raha kogutakse välispankadesse. Raha paigutamine väljapoole oma riiki näitab tegelikult suurt ebakindlust tuleviku osas. Nafta ja gaasi maardlad jäävad üha kaugemale ning kildagaasi turule tulemine ei tõota Venemaale head majanduslikku väljavaadet. Venemaa pole osanud mõistlikult majandada ja raha paigutada olulistesse investeeringutesse. Seega on Venemaa kergesti haavatav. Venelaste toetus Putinile tuleneb hästi korraldatud rahva lollitamisest. Siiski pole usutav ca 80% toetus nende valitsuse tegevusele ja protsent võib piirneda kusagil 55 ümber. Paljud kardavad ka avalikult oma arvamust väljendada.

Mõisakülas oli peamiseks teemaks Jüri Kukk

Poliitika vallas kaugemasse aega sattusime Mõisakülas. Külla kutsujaks oli Andor-Olari Ilison, kelle peamiseks mureks on oma koolivenna väärikam mälestuse jäädvustamine kodulinnas ja terves riigis. Ilison näitas oma Vabriku tänaval asuva maja õuel kahte eset, mis seotud koolivennaga. Üks oli hüppelaud ja teine omaaegne kits, millelt samuti hüppeid sooritati. Ta ütles, et kes katsub seda kitse, millel Jüri treenis, see on puudutanud ka legendaarset Jüri Kukke.

Mõisakülas sündinud ja õppinud Jüri Kukk väärib Ilisoni arvates samasugust üldrahvalikku austust, nagu Praha Karli Ülikooli filosoofiateaduskonna tudeng Jan Palach. Mäletatavasti süütas noormees 1969. a 16. jaanuaril ennast Václavi väljakul põlema. Sellega soovis ta protestida Nõukogude invasiooni vastu Tšehhoslovakkiasse. Kolm päeva hiljem põletushaavadesse surnud noormees tunnistati Tšehhimaal rahvuskangelaseks. Süütamise asukoht pealinna peaväljakul on tähistatud. Prahas on Jan Palachi nimeline väljak ja kosmoses liigub taevakeha, mille nimetuseks on asteroid 1834 Palach.

Ilison sõidutas meid Posti tänavale ja peatus kohas, kus tänaseks lammutatud hoone number oli kuus. Praegu on plats umbrohtu kasvanud ja prahti kasvatav. Sellel kohal asus kahes vahetuses töötav 300 õpilasega koolihoone. Ilison rääkis kavatsusest paik korrastada. Lätimaa poolel asuva naaberlinna Ruijena Kunstikooli direktor Janis Galzons on juba platsile ideekavandigi koostanud. Ilison seisis umbkaudu samas kohas keset umbrohtu, kus võis arvatavalt asuda koolivenna Jüri koolipink, milles ta viimati Mõisaküla Keskkooli tunnis istus ja tutvustas kavandit, mille kujunditeks saaksid olema hoone peauks, ülijärsk trepp, stiliseeritud koolipink ja valgustatud luger, mis loendaks Eesti Vabariigi vabalt elatud päevi.

Ilison ei lepi teadmisega, et üks osa eestlasi peab Jüri Kukke rumalaks enesetapjaks rahvuskaaslaseks. Ta väidab, et mõlemad mehed, nii Jan Palach kui Jüri Kukk väljendasid isiklike tegudega sama sõnumit oma rahva ja riigi vabaduse kaitsel.

Ilisoni mõtteis pesitseb soov, et kogu tõe võiks tema koolivenna kohta lahti kirjutada Sofi Oksanen. Samuti on ta oma lootuse asetanud Hardi Volmerile, et filmimees väntaks kõnekaid dokumentaalkaadreid.

Ilison viis külalised Mõisaküla raudteetehaste hoonetesse ja muu hulgas tutvustas üht mahajäetud saali, kus järgmisel aastal võiks tähistada esindusliku konverentsiga kangelase 75. sünniaastapäeva. Samas hoones tutvustas ta ka materjale, mida oli omal ajal KGB tema enda kohta kogunud ja näitas väheseid Jüri Kukke meenutavaid materjale. Muude dokumentide hulgas jäi silma Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne tekst, mille ta esitas Tartu Ülikooli aulas Jüri Kuke mälestuskonverentsil 2005. a 27. märtsil. „Jüri Kuke surma-aastapäeval on kohane küsida: missugune oli ja on tema tähendus oma ajas, nüüd ja tulevikus? Jüri Kuke teeb eriliseks tema märtrisurm,“ kinnitas Velliste toona ja rääkis sellestki, et Mõisakülla tuleb rajada järk-järgult Jüri Kuke keskus, millest muuseum moodustaks osa. Tuleb koondada dokumente tema ja ta mõttekaaslaste tegevuse kohta. Jüri Kukest tuleks vändata põhjalik dokumentaalfilm ja ka mängufilm. „Mõisaküla tuleb tuua maailma kaardile! Ja maailm tuua Mõisakülla!“ rääkis Velliste 9 ja pool aastat tagasi.

Tunne Kelam ütles, et pingi paigaldamine on hea mõte. Sünniaastapäevaks võiks valmida mälestusplaat märtri kodumajale ja muuseumi asutamiseks tuleb tööd jätkata.

Huvitav oli kuulda Ilisoni mõttealgatust, et Eesti tulevane raudteemuuseum võiks olla Lavassaarest ja mujalt üle riigi koondatud vanadesse raudteetehaste hoonetesse. Mõisaküla muuseumi asutaja oli tema isa Valter Ilison.