Üks Eesti riigi nurgakivi paigutajaist oli Sindi Gümnaasiumi vilistlane
Täna ennelõunal kõlas Sindi Gümnaasiumi kooliraadio tuttav kutsung, mis katkestas seitsmeks minutiks õppetöö, et kuulata ajalooõpetaja Lembit Roosimäe raadioesinemist seoses Tartu rahu aastapäevaga.
Küünlapäeval tähistab eesti rahvas Tartu rahu aastapäeva. Küünlapäeva peetakse eesti rahvakalendris talve poolitajaks. Tartu rahu oli samuti millegi poolitaja, aga ka liitja, mis viis lõpule kaks kuud kestnud rasked läbirääkimised. Need algasid juba 1919. aasta 5. detsembril. Vaatamata Lääne riikide enamiku, eriti aga Prantsusmaa vastuseisule toetas läbirääkimisi Inglismaa. Nõukogude Venemaa delegatsiooni juhtis Adolf Joffe, Eesti rahu saatkonda kuulusid juhataja Jaan Poska, liikmena Ants Piip, Mait Püüman, kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots ja meie kooli endine õpilane Julius Seljamaa.
Läbirääkimised kulgesid raskelt ja katkesid mitmel korral. Nõukogude Vene nõudmised olid algul väga pretensioonikad. Nii nõudsid nad endale Narvat ja piiri nihutamist kuni Kundani. Selleks kasutati nn. suurtüki diplomaatiat. Võeti ette mitu rünnakut Narva rindel ja ainult Eesti sõduri vaprus ning vastupidavus sundis neid oma plaanidest loobuma. Punaarmee kaotas neis mõttetutes rünnakutes surnutena15 tuhat meest. Läbirääkimistel tuli ette lausa koomilisi seiku. Venemaa nõudis maksku mis maksab Piirissaart. Selgus ka üllatav põhjus, miks seda nõuti. Venemaa arvates pidi Piirissaarel asuma soolakaevandus. Kui neile selgeks tehti, et see on Saksamaalt toodud sool, mida vene salakaubavedajad Piirissaarelt maale vedasid, kadus Venemaa delegatsioonil huvi saare vastu momentaalselt.
Vene saatkond oli võrreldes Eesti saatkonnaga väga suur. Sinna kuulus 27 isikut. Selle saatkonna isu kohta läbirääkimiste käigus liikus igasuguseid anekdoote. Nagu näiteks need samad 27 inimest kulutasid päevas 25 naela suhkrut ja määratu hulga leiba, sest üht kui teist võeti lauast lahkudes endaga kaasa. Kui kaubanduskomissar Leonid Krassin lahkus
Tartu rahu läbirääkimistelt, siis tema pagasi kaaluks oli üle 100 puuda toiduaineid. 1 puud võrdub 16 kilogrammiga.
Lõpuks siiski jõuti relvarahu lepinguni, mis sõlmiti vana-aasta õhtul 1919. aastal ja kehtima hakkas see järgmise aasta 3. jaanuaril kell 10.30. Sellega lõppes Vabadussõda, mille ohvrite arv koos tsiviilisikutega oli kaugelt üle 5000 inimese. Vabadussõda oli tõeline rahvasõda, kus lõpuks oli meie rahvaväes 86 000 meest, lisaks veel 19 000 kaitseliitlast, ehk 8,6% meie ühe miljonilisest elanikkonnast. Soomel oli sama arv 22%, aga nende rahva arv oli 3,1 miljonit. Eesti sõjavägi oli Vabadussõja lõpus suuruselt teine armee peale Poolat ja väga hästi relvastatud.
Jaanuaris jätkusid läbirääkimised peamiselt majandusküsimuste osas. Lepingule pidi alla kirjutatama 1. veebruaril kell 12.00, aga trükivigade tõttu lükkus allkirjastamine edasi öötundidele. Allkirjastamine toimus punase kaleviga kaetud poolümmarguse laua ääres, mis asus saali keskel. Selle ümber istusid vastastikku poolringis rahusaatkonnad. Paremal ja vasakul seina ääres mustadel postamentidel olid Kreuzwaldi ja Jannseni valged büstid. Tummalt jälgisid nad suurt toimingut. Neist pisut eemal väiksel laual olid heal kriitpaberil trükitud rahulepingud kahes eksemplaris. Kirjutusvahendid olid meie poolel sinised, enamlaste poolel punased. Veidi enne kella ühte öösel 2. veebruaril 1920 sai rahu lõpuks allkirjastatud. Seejärel tõusis Poska ja saabus sügav vaikus. Ta ütles, et kunagi poleks vaja tulla enam kokku selle laua ümber: „Täna on kõige tähtsam päev Eesti rahva ajaloos, sest just täna esimest korda määrab eesti rahvas oma saatust.“ Tähtsamad rahutingimused olid: Nõukogude Vene tunnustas esimesena Eestit täielikult; tehti kindlaks riigipiir; Nõukogude Vene loobus igaveseks igasugustest õigustest Eestile; Eestile maksti 15 miljonit kuldrubla; lubati tagastada ära viidud varad, eriti Tartu Ülikooli varad.
Tänu Tartu rahule loodi maailmas uus kord ja loodi alus rahumeelsele kooseksisteerimisele erineva riigikorraga riikide vahel. Eesti eeskujule järgnesid hiljem Leedu, Läti, Poola ja Soome, kes sõlmis samuti rahu Tartus 14. oktoobril 1920. aastal. Tartu rahu avas meie riigile tunnustuste laine enamike maailma riikide poolt.
Samal teemal:
